Eelmise aasta viimasel päeval sai jaotusvõrguettevõte Elektrilevi konkurentsiametilt eitava vastuse oma taotluse tõsta võrgutasusid. Taotluse põhjuseks oli põhivõrguettevõtjalt Elering ostetava võrguteenuse tasude tõus.

Mihkel Härm ütles ERR-ile, et seega maksab Elektrilevi Eleringile rohkem, kui ise tarbijate käest võrgutasu kaudu tagasi saab.

"Piltlikult öeldes on see sama, kui tankla müüks jaekliendile kütust hulgihinnast odavamalt. Seda saab teha, aga siis tuleb need kulud katta millegi muu arvelt. Sama kehtib ka Elektrilevi puhul. Kuna peame juba jaanuari lõpus maksma Eleringile arved mahus, millele meil enda tariifis katet pole, siis saame plaanitust vähem tegeleda võrgu hoolduse ja ennetava remondiga," tõdes Härm.

Ta lisas, et kõik rikked saavad jätkuvalt likvideeritud ja neid kulusid kärpida ei saa.

Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haab ütles, et võrguettevõtjatel on õigus kujundada erinevaid võrgutasusid ehk hinnapakette, mille kujunemise alused peavad olema põhjendatud. Varem on amet välja toonud, et paketivahetusega saaks Elektrilevi sisse ostetava võrguteenuse kulusid ligikaudu viie miljoni euro võrra vähendada.

Küsimusele, miks kooskõlastas amet Eleringi hinnamuudatused, kuid jättis need kooskõlastamata Elektrilevi puhul, vastas Haab, et Elering taotles ainult hinnapakettide muutmist, kuid võrgutasude aluseks olevaid tegevuskulusid, kulumit ja põhjendatud tulukust taotlusega ei muudetud.

"Amet kontrollis hinnapakettide kujunemise aluseid ning andis 24. septembril 2024 heakskiidu," märkis Haab ja lisas, et nii Elektrilevil kui ka teistel Eleringi tarbijatel on võimalik võrgutasude hinnapakette enne uute hinnapakettide jõustumist vahetada.

Haab tõi välja, et Elektrilevi on seda võimalust varem ka kahel korral kasutanud ehk muutnud hinnapakette 2023. aasta lõpus ja möödunud aasta esimesel poolaastal, et kulusid efektiivsemalt juhtida.

Elektrilevi ei näe paketivahetuses kokkuhoiuvõimalust

Kui varem oli Eleringi teenus täies mahus kilovatt-tunni põhiselt hinnastatud, siis eelmise aasta algusest kasutusele võetud süsteemis on valida kahe paketi vahel: ainult püsitasuga võrguteenus ning peamiselt kilovatt-tunni põhine pakett, milles on madalamad püsitasud.

"Alajaamades, kus on palju tarbimist, on mõistlik valida püsitasuga pakett. Alajaamades aga, kus tarbimist vähem, on mõistlik valida niinimetatud kilovatt-tunni põhine pakett," rääkis Härm.

Tema hinnangul ei ole konkurentsiameti soovitusel pakette vahetada tegelikkuses kokkuhoiu saavutamiseks mõju, sest Elering peab kõigile oma kuludele katte saama, sõltumata sellest, millise paketi Elektrilevi parasjagu valib.

"Kui Elektrilevi teeb ühesuguse valiku, siis järgmise sammuna korrigeerib Elering pakettide hinda ja Elektrilevi peab jälle ootama, millal konkurentsiamet selle hinnatõusu Elektrilevi tariifi võimaldab edasi kanda," selgitas Härm.

Tema sõnul oli Elering ka uut pakettide süsteemi kasutusele võttes juba eeldanud, millise valiku Elektrilevi teeb ja selle eelduse pealt oli konkurentsiamet Eleringile ka tariifi kinnitanud. Elektrilevi tegi aga sellest eeldusest efektiivsema valiku, mis tähendas, et Eleringil jäi osa vajalikku tulu saamata.

"Järgmise sammuna pöördus Elering konkurentsiametisse uue tariifitaotlusega ja maist 2024 hakkasid kehtima uued Eleringi võrgutasud. Uued tasud olid aga nii palju kõrgemad, et igasugune paketivalikust loodetud kokkuhoid jäi Elektrilevil saamata," sõnas Elektrilevi juht.

Härmi sõnul näitab eelmise aasta kogemus, et kui Elektrilevi valiks paketid konkurentsiameti soovitusest lähtuvalt, jääb nende võit Eleringi sisseostukulult siiski üsna minimaalseks ehk ainult paberile.

"Kohe pärast Elektrilevi valikut kinnitati Eleringile uus tariif ja loodetud kokkuhoid jäi olemata. Elektrilevi soovis seda olukorda hetkel vältida, sest nagu alustatud sai – Eleringi kulud ei sõltu Elektrilevi paketivalikust ja kõigile kuludele on igal juhul vaja kate saada," nentis Härm.

Ta lisas, et Elektrilevi on teinud ja teeb ka edaspidi ülekandeteenuse paketivalikuid vastavalt Eleringi tingimustele ja tähtaegadele ehk kaks korda aastas pooleaastase etteteatamisega ning lähtub muutmisotsuse tegemisel piisavast kuluefektiivsusest.