Pikalt Tartu Agro kasutuses olnud maade rendileping lõpeb sel sügisel ning ehkki regionaal- ja põllumajandusministeerium teatas juba mullu juunis plaanist maade rendiks uus enampakkumine korraldada ning valitsuskabinet kiitis selle heaks augustis, pole otsust senini sündinud.

Renditingimuste puhul on seni lahenduseta küsimus, kas maad panna pakkumisele tervikuna või mitmes osas ning ehkki esialgne plaan oli seda teha nelja tükina, võimaldab eelmise aasta detsembris vastu võetud seadusemuudatuse neid ka ühe kogumina, mitte üksikute katastriüksuste kaupa rendile anda.

Pärast mullusuvist valitsusevahetust läks maade rendileandmine MKM-i vastutusalasse ning nüüdseks on otsus ministeeriumi kinnitusel lähiajal sündimas.

"Sel nädalal on minister Erkki Keldo koos äridelegatsiooniga visiidil Las Vegases. Tartu Agro maade aruteluga minnakse edasi pärast ta visiidilt naasmist," ütles MKM-i avalike suhete nõunik Kady-Ann Kogermann.

Keldo visiit lõpeb neljapäeval ning Las Vegases osales ta muu hulgas tehnoloogia- ja innovatsioonimessil CES.

Pärast Keldo tagasitulekut hakataksegi Kogermanni sõnul arutama, mitmes osas maad rendile anda, arvestades seadusemuudatust, mille tõttu on rentimine võimalik ka ühes tükis.

"Kas maa antakse rendile kogumina või üksikute katastriüksustena, see otsus selgub pärast arutelu," lisas Kogermann.

Ehkki Euroopa Komisjon tegi eelmise aasta novembris otsuse, mille kohaselt ei ole põllumajandusmaa rentimine Tartu Agrole turuhinnast madalama hinnaga kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadega ja seetõttu peab Eesti ettevõttelt riigiabi koos intressidega tagasi nõudma, ei mõjuta see otsus MKM-i esindaja kinnitusel uut enampakkumist.

"Uus rendikonkurss saab toimuma avalikul enampakkumisel võrdsetel alustel ning see välistab järgmise perioodi puhul analoogse võimaliku olukorra," lausus Kogermann.

ERR on varem kirjutanud, et maatükkide osadeks jaotamise küsimus võib olla Tartu Agro renditava maa edasise saatuse osas otsustava tähtsusega, sest kui kõik maatükid lähevad oksjonile ühiselt, võib konkurentidel, kes selle vastu huvi tunnevad, nappida aega, et oma äriplaani nii kiiresti üles ehitada ja pangast vajalikke garantiisid saada. Väiksemate tükkide haaval maa enampakkumisele panek annaks aga võimaluse oma äri laiendada suuremale hulgale ettevõtetele.

Kõnealune maa kuulus Eesti taasiseseisvumise ajal Tartu katse-, näidis- ja riigimajandile ning riik otsustas 1990. aastatel maa õigusjärgsetele omanikele tagastamata jätta. Põllumajandusminister oli toona rahvaliitlane Aavo Mölder, hilisem Tartu Agro omanik.

1999. aastal otsustas värske põllumajandusminister Ivari Padar (SDE) jätta riigi omandisse lisaks tema eelkäija, Koonderakonda kuulunud Andres Variku soovitud 90 hektarile veel 3000 hektarit maad. Padari otsusega rentis riik kõnealused maad Tartu Agrole hinnaga 10 000 krooni ehk umbes 639 eurot aastas ning rendileping sõlmiti 25 aastaks. Põllumeeste kogu teatas toona, et see rendihind oli turuhinnast ligi 30 korda soodsam.

Nende maade baasil moodustati omakorda riigimajand Tartu Agro, mis erastati selle toonastele juhtidele.