Horvaatia presidendivalimised võitis Moskva-meelne Zoran Milanović

Horvaatia on järjekordne NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik, kus presidendivalimised võitis populistlik kandidaat, kes on Vene agressiooni tõrjuva Ukraina toetamise vastu. Kui loetud oli 99 protsenti häältest, oli senine president Zoran Milanović kogunud neist ligi kolmveerand.
Opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Partei liige Milanović võitis pühapäeval peetud presidendivalimistel 74,58 protsenti häältest, selgub riigi valimiskomisjoni esitatud andmetest, kui hääled olid loetud 98,65 protsendis valimisjaoskondadest. Dragan Primorac valitsevast Horvaatia Demokraatlikust Liidust (HDZ) kogus 25,42 protsenti häältest.
Milanović on jätkuvalt Horvaatia populaarseim poliitik, tema Moskva-meelsed ja läänevaenulikud avaldused on aga vastuolus sellega, et ta juhtis 2013. aastal riigi ühinemist Euroopa Liiduga, olles siis riigi peaminister, märkis väljaanne Politico.
Milanovići võitluslikku esinemis-stiili on võrreldud Donald Trumpiga. Londonis tegutsev mittetulundusühing Center for Information Resilience, mis paljastab inimõiguste rikkumisi ja infooperatsioone, teatas mõni päev tagasi, et Venemaalt juhitud veebrirobotid käivitasid sotsiaalmeedias Kremli-meelse desinformatsioonikampaania, et toetada NATO-vastast Milanovići.
Horvaatia riigipeal on piiratud võim, ta ei saa seadustele vetot panna, kuid tal on sõnaõigus välispoliitikas, kaitse- ja julgeolekuküsimustes. Paljude meelest on tasakaalu mõttes hea, et president ja peaminister on eri parteist.
Oma ametiaja jooksul on Milanović asunud peaminister Andrej Plenkoviciga (HDZ) korduvalt vastasseisu peamiselt välis- ja avaliku poliitika teemadel, kusjuures sageli vahetavad nad omavahel solvanguid, märkis uudisteagentuur Reuters.
Esimesel korral, 2020. aastal, võitis Milanović presidendivalimised Horvaatia peamise opositsioonijõu, Sotsiaaldemokraatliku Partei (SDP) toetusel.
Milanović on Horvaatia poliitikas keskne tegija olnud paarkümmend aastat. Ta on varem olnud peaminister ja 2024. aasta kevadistel üldvalimistel tahtis ta osaleda taas Sotsiaaldemokraatliku Partei peaministrikandidaadina. Põhiseaduskohus leidis siiski, et president ei saa kandideerida ega ka aktiivselt SDP kampaaniat toetada, kui ta presidendiametist ei loobu.
Nüüd peetud presidendivalimiste eel on Milanović öelnud, et on ainus, kes seisab Horvaatia huvide eest, nimetanud vastaskandidaat Primoraci Brüsseli kannupoisiks ja rõhutanud, et Horvaatia rahvast ja kultuuri tuleb kaitsta sisserände eest. Milanović on küll vasakpoolne, aga tema väljaütlemised on talle toonud ka paremäärmuslaste toetuse.
Milanović on kritiseerinud ka NATO-t Ukraina toetamise eest ja blokeerinud Horvaatia ohvitseride osalemise NATO missioonil Saksamaal, kus õpetati välja Ukraina sõdureid.
Milanović ise eitab, et on Vene-meelne ja nimetab end rahupooldajaks.
"See ei ole meie sõda, meie inimesed selles ei osale ja punkt. Kes sellest aru pole saanud ja inimestele survet avaldab, sellel tuleb tegemist minuga," on ta öelnud. Ta püüdis ka veenda opositsioonisaadikuid takistama Soome ja Rootsi NATO-sse võtmise ratifitseerimist.
Presidendivalimiste teise vooru valimisaktiivsus oli madal, hääletamas käis ainult 44,15 protsenti valijatest, näitasid esialgsed tulemused.
Presidendivalimiste teises voorus ei olnud Milanovićil ilmselt kuigi keeruline võitu saavutada, sest tema vastaskandidaat oli valitseva Horvaatia Demokraatliku Liidu liige Dragan Primorac. HDZ on Horvaatias tükk aega võimul olnud, neid saadavad korruptsiooniskandaalid, viimasel ajal on rahva rahulolematust suurendanud elukalliduse tõus.
"Horvaatia, aitäh," ütles Milanović oma toetajatele pärast tulemuste selgumist. "See on minu jaoks isiklikult suur päev ja ma näen seda võitu kui tunnustust oma tööle, omamoodi inimeste usaldust minu vastu."
Pärast oma hääle andmist pealinnas Zagrebis, ütles Milanović ajakirjanikele: "Viimase viie aasta jooksul tegin ma oma tööd parimas usus ja ma loodan, et inimesed on seda näinud."
Toimetaja: Kai Vare, Mait Ots
Allikas: Reuters, Politico