Elektrilevi tahab 10 aastaga elektrivõrgust 85 protsenti ilmastikukindlaks muuta

Kui praegu on Eesti elektrivõrgust ilmastikukindlaks tehtud 75 protsenti, loodab Elektrilevi järgmise kümne aasta jooksul jõuda vähemalt 85 protsendini, kuid selline areng eeldaks suuri investeeringuid.
Möödunud nädalavahetusel oli Viljandimaal ilus talveilm. Paraku ei pakkunud maha sadanud lumi rõõmu kõikidele, sest lumesadu ja tuul põhjustas vallas suure elektrikatkestuste laine – mõni asula oli elektrita paar tundi, mõnes kohas tuli ja läks vool vahelduva eduga terve nädalavahetuse ning generaatoritega tuli tagada veeühendust ja hoida töös katlamaju.
Põhja-Sakala vallavanema Karel Tölpi hinnangul pole elektriliinide ilmastikukindlaks muutmine väga edukalt kulgenud.
"Kord on siit, kord sealt läinud, erinevad põhjused. Kindlasti on Elektrilevil mõttekohta kõvasti, aga ka riigil, et [investeeringud] oleks rahastatud. Nüüd me seda "liiga kallist" näeme siin kogu aeg. [Soovime] et oleks [liine] rohkem maasse pandud, sest oleks muresid tunduvalt vähem," rääkis vallavanem Tölp.
Elektrilevil on kokku veidi üle 60 000 kilomeetri liine. Kogu võrgust on ilmastikukindlaks praeguseks muudetud 75 protsenti, kinnitas Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
"Ilmastikukindlaid liine tuleb juurde igal aastal circa 1000–2000 kilomeetrit. Eks siin tuleb arvestada ka sellega, et seni kuni võrgus on seda vanaaegset paljasjuhtmelist võrguosa, siis tormid ja suured lumesajud katkestusi kaasa toovad. Mida me saame öelda on see, et aasta-aastalt lähevad asjad paremaks," ütles Härm.
Piirkonniti eristuvad Harjumaa ja Eesti läänerannik koos saartega. Saartel on liinivõrk Härma sõnul tugevam kui Kesk-Eestis, sest tõenäosus suurteks tormideks on saartel ka suurem. Harjumaa elektriliinide ilmastikukindlus läheneb aga 90 protsendile.
"Seal on loogika olnud see, et kui midagi võrgus juhtub, siis on elektrita kliente palju ja seetõttu on fookus olnud seal. Kusjuures Läänemaa on piirkond, kus on ainult 65 protsenti võrgust ilmastikukindel, aga seal oleme rohkem panustanud ka liinikoridoride hooldusesse ja laiendamisele. Ka see omab väga positiivset mõju rikkearvu vähendamisele," sõnas Härm.
Kogu võrgu maakaablisse viimine maksaks 2,5 miljardit
Elektrilevi enda nägemuse järgi võiks kümne aasta pärast elektrivõrk olla ilmastikukindel vähemalt 85 protsendi ulatuses. Aga see sõltub Härmi sõnul sellest, kui palju investeeringuteks raha on.
"Kui viiksime kogu oma võrgu maakaablisse, maksaks see 2,5 miljardit eurot. See on liiga kulukas. Küll aga oleme oma arengukavas näinud ette optimaalse stsenaariumi, mis eeldab investeeringuid 10 aastaga 1,6 miljardit ehk keskmiselt 160 miljonit eurot aastas. Ja siis me jõuame 2035. aastaks 90 protsendini võrgust, mis on ilmastikukindel."
Sel aastal jääb Elektrilevi koguinvesteeringute maht 150 miljoni euro kanti, kuid selle raha eest tuleb näiteks välja vahetada ka alajaamasid ja tegeleda liitumisinvesteeringutega. Riik on toetuslepingute kaudu Elektrilevile eraldanud üle 50 miljoni euro, millest osa raha on juba ka kasutatud.
"Sellest 13 miljonit läks Hiiumaa ja Saaremaa võrgu arendamiseks, need investeeringud tänaseks on ka peaaegu kõik juba tehtud. Ja ülejäänud 38 miljonit on koos eurovahenditega ja selle arvelt üle Eesti me ehitame ilmastikukindlat võrku ja suurendame ka võrgu läbilaskevõimet, et uued elektritootjad saaksid võrku tulla," selgitas Härm.
Toimetaja: Urmet Kook