Uuring: suur osa maailmast näeb Trumpi naasmist positiivsena

Kui Euroopa riikide elanikud on Donald Trumpi USA presidendiks naasmise suhtes kriitilised, siis valdav osa muu maailma riikide kodanikest suhtub Trumpi positiivselt, selgus 24 riigis korraldatud küsitluse tulemustest. Sama moodi lahknevad lääneriikide ja muu maailma elanike vaated Venemaale.
"Donald Trump naasmist Valgesse Majja tervitab suur osa maailmast. Kui Euroopas on [Trumpi suhtes] laialt levinud ärevus, siis paljudes teistes riikides suhtuvad inimesed Trumpi teise ametiaega kas muretult või isegi tugevalt positiivselt," öeldakse mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) ja Oxfordi Ülikooli koostöös korraldatud küsitluse kokkuvõttes.
Trumpi tagasipöördumist Valgesse Majja peetakse laialdaselt heaks asjaks maailmarahu, nende riigi, Ameerika kodanike, USA mõjuvõimu ja juhtivate riikide vahelisele dialoogi jaoks, kusjuures eriti positiivsed olid Trumpi suhtes India kodanikud, märkis ECFR.
Nii leiab 82 protsenti indialastest, et Trump on hea rahu jaoks maailmas, 84 protsenti arvab, et tal on hea mõju Indiale ja 85 protsenti, et Trump on hea ka USA kodanike jaoks. Saudi Araabias nägi Trumpis positiivset mõju maailma rahule 57 protsenti, 61 protsenti oma riigi ja 69 protsenti Ameerika kodanike jaoks.
Seda tunnet ei jaga aga mõned Washingtoni lähimad liitlased, sealhulgas Ühendkuningriigi, Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea kodanikud, lisas ECFR, lisades, et see võib anda tunnistust geopoliitilise lääne positsioonide edasisest nõrgenemisest.
Nii arvasid kodanikud 11 Euroopa Liidu riigis, kus tulemuste esitamisel näidati nende keskmist, kõigest 22 protsenti kodanikest, et Trumpi tagasitulek on hea asi nende riigi jaoks, 29 protsenti pidas seda heaks maailma rahule ja 34 protsenti arvas, et see on hea Ameerika kodanike jaoks.
Uuringust tuleb ka välja, et vaid iga viies EL-i elanik (22 protsenti) peab USA-d liitlaseks. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga (31 protsenti) on see näitaja märkimisväärselt vähenenud ning see on vastuolus nende ameeriklaste osakaaluga, kes peavad EL-i oma liitlaseks (45 protsenti).
"Meie küsitlusest saab teha neli järeldust. Esiteks on eurooplased Trumpi valimist kahetsedes peaaegu üksi. Teiseks näib, et paljud inimesed teistes riikides näevad Trumpi juhitud USA-d tavalise suurriigina mitme teise seas praeguses à la carte maailmas. Kolmandaks usuvad paljud ka, et valitud president on pühendunud sõdade lõpetamisele Ukrainas ja Lähis-Idas," tõdes mõttekoda oma kokkuvõttes.
"Ja neljandaks: suur osa maailmast peab Euroopat võimsamaks kui eurooplased ise. Nad ütlevad, et Euroopa Liit on võimeline tegutsema USA ja Hiinaga võrdsetel tingimustel. Aga selleks, et eurooplased saaksid enda valduses olevat mõjuvõimu kasutada, peavad nad mõistma tehingutepõhisema maailma tulekut. Selle asemel, et püüda juhtida Trumpi-vastast globaalset liberaalset opositsiooni, peaksid nad mõistma oma tugevaid külgi ja tegelema maailmaga nii, nagu see on," rõhutas ECFR.
Mõttekoja hinnangul ei leia inimesed enam, et USA levitab oma väärtusi ja tegutseb liberaalse rahvusvahelise korra globaalse kaitsjana. Vastupidiselt presidendiks valitud Trumpi sõnadele Ameerika taas suureks tegemisest näevad vähesed maailmas tulevikku, kus USA-l on maailma juhtiva suurriigi roll. "ECFR-i küsitlus näitab tõepoolest, et enamik vastanutest näeb Hiinat - mitte Ameerikat - riigina, mis võtab selle rolli eeloleval perioodil üle. See viitab sellele, et Trumpi tagasipöördumine toimub ajal, mil USA geopoliitiline eristaatus hakkab taanduma, ja osutab lõpp-punktile, kus USA paikneb mitmepooluselises maailmas teiste suurriikide seas.
Suutmatus Venemaad isoleerida näitab lääne nõrkust
Lääne nõrgenemine on nähtav ka selle suutmatuses isoleerida Venemaa globaalselt pärast selle täiemahulist sissetungi Ukrainasse, tõdes ECFR.
Paljud riigid tunnustavad Venemaad märkimisväärselt tugevalt liitlase või vajaliku partnerina, vaatamata sellele, et Venemaa on pidanud Ukrainas ligi kolm aastat jõhkrat neokoloniaalset sõda, kirjeldas mõttekoda.
Indialaste ja hiinlaste arv, kes peavad Venemaad oma riigi liitlaseks, on alates 2023. aasta jaanuarist isegi pisut kasvanud. Ka ameeriklaste keskmine arvamus Venemaast on paranenud, isegi kui enamus peab Venemaad jätkuvalt rivaaliks või vastaseks, selgus küsitlusest.
Lühidalt öeldes tundub, et rahvusvahelises avalikus arvamuses kahjustab sind pigem sõja kaotamine kui sõja alustamine, tõdes ECFR.
Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) ja Oxfordi Ülikooli koostöös korraldatud küsitlus viidi läbi 22lmise aasta novembris, pärast USA presidendivalimiste tulemuste selgumist ning selle vastas 24 maailma riigis kokku 28 549 inimest.
Toimetaja: Mait Ots