Keldo toetab Pärnu lennujaama erastamist

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) tegi ettepaneku kaaluda Pärnu lennujaama erastamist, samas kui taristuminister Vladimir Svet (SDE) on varem öelnud, et ta seda mõistlikuks ei pea.
Esimesena käisid avalikult välja mõtte Pärnu lennujaam erastada Pärnu linn koos Pärnumaa omavalitsustega. Mõte lennujaam erakätesse anda tuleb sellest, et eelmisel kümnendil tehtud plaan tuua Pärnusse turismiettevõtjate rahastuse toel rahvusvahelisi lende, ei toimi. Sel suvel lende ei toimunud ja kohalikud ettevõtjad ei rahasta lende ka uuel aastal.
Nüüd on asunud mõtte toetajate ridadesse ka majandusminister Keldo. Ta ütles ERR-ile, et praegu paneb riik igal aastal Pärnu lennujaama ülalpidamisse pool miljonit eurot, millele lisandus Pärnu linna dotatsioon.
"Sisuliselt me põletame maksumaksja raha, aga vastu ei saa midagi," sõnas majandusminister. Keldo lisas, et on kohtunud Pärnu ja Pärnumaa ettevõtjatega, kellel on huvi Pärnu lennujaama ostmise vastu.
"Teame, et hoolimata riigi ja kohalike omavalitsuste ulatuslikest investeeringutest ei ole Pärnu lennujaam kahjuks siiani korralikult tööle hakanud. Piiratud reisijate- ja kaubamahtude tõttu on tegevuskulude katmine suur väljakutse ning probleemiks on olnud ka keeruline regulatiivne keskkond ja ebaefektiivne juhtimine, mistõttu ei ole suudetud kiiresti ja paindlikult reageerida turu nõudmistele," märkis majandusminister.
Keldo hinnangul võimaldaks erastamine lennujaama arendada konkurentsivõimeliseks ja kaasaegseks transpordikeskuseks, suurendada otselendude arvu ning parandada ühendusi oluliste Euroopa sihtkohtadega.
"Pärnu lennujaama moderniseerimine toetaks turismi, uute tööstuste ja ettevõtete loomist, parandaks transpordiühendusi ning pakuks rohkem töö- ja õppimisvõimalusi piirkonnas. Lisaks suurendaks see Pärnu tuntust ja tooks rohkem külastajaid kultuuri- ja spordiüritustele," märkis Keldo.
Keldo: Pärnu lennujaam oli Keskerakonna rumal otsus
ERR-i küsimusele, kas erastamisel tuleks seada sihiks saada lennujaama aastate jooksul investeeritud raha tagasi, vastas erastamist toetav Keldo, et tema kohe seda kohustust ei paneks, et 100 protsenti tehtud investeeringud tagasi saada.
"Me ei ole kindlad, kas sellisel juhul üldse on huvilisi. See tuleks panna avalikule pakkumisele ja sellisel juhul turg ja huvilised määravad hinna. Millise hinnaga ollakse ostma või kasutusõigust saama. Riigi vaatest ainuüksi kasutuskulude maha saamisega me saame 10 aastaga viis miljonit," sõnas Keldo.
Keldo ütles ka, et Pärnu lennujaama finantseerimisotsus oli kunagi rumal ja poliitilisest suvast tehtud otsus, mille tegi Keskerakonna juhitav valitsus, kus majandusminister oli Kadri Simson. Keldo sõnul mingeid mõjuanalüüse tollal ei tehtud, ehkki selgelt mõistlikum oleks olnud panna raha raudtee ühendusse või Via Balticasse.
Svet: kas kirjutame 20 miljonit korstnasse?
Taristuminister Vladimir Svet (SDE) erastamise plaani mõistlikuks ei pea, sest riik on lennujaama investeerinud ligi 20 miljonit ning seda raha tagasi ei saaks.
"See on märkimisväärne summa ning vaevu õnnestub võrdväärse hinnaga lennujaam erastada. Minu teadmist mööda on ka toonane minister ja valitsus Pärnu lennujaama raha investeerides tulnud vastu Pärnu ettevõtjate ambitsioonikatele soovidele. Mina ei jaga Reformierakonna suhtumist, et riik üks päev panustab lennundusse kümnete miljonite kaupa raha ja siis ollakse valmis nendest investeeringutest kergekäeliselt loobuda. See ei ole heaperemehelik maksumaksja raha kasutus," ütles Svet esmaspäeval ERR-ile.
Keldo arvutas välja, et 10 aastaga saab lennujaama kasutuskulude pealt kokku hoida viis miljonit eurot. Svet sellist arvutuskäiku adekvaatseks ei pea.
"Usun, et ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saaks paljude tegevuste pealt – näiteks turundus- ja kommunikatsioonikulutuste pealt – kõvasti kokku hoida ning rohkem tegeleda majanduskasvu turgutamisega. Üldiselt aga leian, et selliseid vaidlusi saab sisukamalt pidada koalitsioonipartneritel omavahel ja mitte meedia vahendusel," teatas Svet.
Toimetaja: Urmet Kook, Madis Hindre