Sillamäe tekstiilijäätmete ümbertöötlustehas otsib rahastajaid

Sillamäele tekstiilijäätmete sorteerimist ning neist ehitusplaatide ja -paneelide tootmist planeeriv Greenful asub peale Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) 39 miljoni euro suuruse toetuse otsust rahastajaid otsima. Enamuses on investeering kavas katta pangalaenudega, omakapitali aitab koguda ettevõtja Heiti Hääl.
Greenful koos hulga partneritega plaanib Sillamäele täpsemalt ühte hoonesse kolme eraldi tehast.
Üks sorteeriks tekstiili, eraldades sellest puuvilla ja saates vähese puuvilla sisaldusega tekstiili purustusse, teine ettevõte toodaks madala puuvilla sisaldusega tekstiilist ehitusplaate. Kolmas firma toodaks ehitusplaatidest võileib-ehituspaneele.
Greenfuli asutaja Toomas Allikas ütles, et ta on tehnoloogiat kõige kolme tegemiseks arendanud viis aastat. Selleks on tema sõnul selleks kulunud 3,5 miljonit eurot Eesti ja Soome erainvestorite raha.
"Esimesed investorid olid meil Puustelli asutaja perekond, Jussi Ainega, Kodumaja Grupp on sees Lembit Lumpiga, Tiksoja Puidugrupp on Hanno Murrandiga sees, Idrek Küttis Scanweldiga. Meil on päris muljetavaldava taustaga investorid," rääkis Allikas.
80 protsenti vajaminevast rahast laenatakse pankadelt
Tehase Sillamäele rajamine maksab umbes 100 miljonit eurot. EISA on lubanud sellest katta 39 miljonit eurot. Samas saab raha EISA-lt kätte vaid siis, kui kulud on juba tehtud ja need ka heaks kiidetud.
Allikas hakkab nüüd peale EISA toetuse otsust projekti rahastamist kokku panema.
Umbes 80 protsenti vajaminevast rahast on kavas laenata pankadelt. "EISA otsus on tehtud, nüüd pankadega läbirääkimised käivad ja sellega võib siin mõni kuu aega minna, kui kõik lõplikult paigas on," rääkis Allikas.
Vajamineva omakapitali, suurusjärgus 20 miljonit eurot, aitab kokku panna Alexela Grupi suuromanik Heiti Hääl.
Allika sõnul peaksid lisaks Häälele veel mitmed investorid projekti panustama, aga kes täpsemalt, on veel lahtine. "See rahastuse pool on meil Heiti õlgadel ja sellest mul on veel natukene vara rääkida," märkis Allikas.
Allikas ütles, et kokkulepped on tal olemas nii toorme tarnijatega, seadmete tarnijatega kui ka lõpptoodete ostjatega. Tehast plaanib ta hakata ehitama Sillamäe sadama alale sel aastal ja esimesed plaadid valmis saada tuleva aasta lõpus.
Tekstiili sorteerib masin sensorite abil
Tekstiilijäätmete ümbertöötlemise puhul on peamine häda, et väga keerukas on tagada ühtlast koostist. Allikas ütleb, et tema eesmärgiks algusest peale oli, et plaatide tootmise puhul ei oleks määrav puuvilla sisaldus.
Kuivõrd ta plaanib plaadi kooslusest 50 protsenti madala puuvillasisaldusega tekstiilijäätmetest, 30 protsenti plastjäätmetest ja ülejäänud muudest ainetest, siis puuvilla kiud võiks varieeruda lõpptootes viiest kümne protsendini.
Kõrge puuvillasisaldusega jäätmed plaanib Greenful välja sorteerida masinaga. "Robot teeb ära. See liin on nii innovaatiline, et selle väikseid tükke on ainult Belgias ja Saksamaal. Täislahendust ei ole veel püsti kuskil," märkis Allikas.
"Ta suudab siis sorteerida 28 erinevat tekstiili tüüpi. Juhul kui me tahaks, siis isegi värvi järgi. Kõige väiksem tükk, mida robot suudab üles võtta, on meil kolm korda kolm sentimeetrit," ütles Allik.
Allikase sõnul peaks maailmas ainulaadne liin tekstiili suutma sensoritega eristada. "Seal on seitse erinevat tehnoloogiat. Seal on igasugused laserskännerid ja infrapunad ja nii edasi. Kõrgtehnoloogia on topitud sinna sisse," märkis Allikas.
Küsimusele, miks mujal maailmas tekstiili masinatega ei sorteerita, vastab Allikas, et põhjuseid on mitmeid. "Ma olen ise reisinud 10 pluss riiki läbi, kus olen näinud süsteeme. On natuke kultuuriliselt kinni. Väga vähe on tegelikult suhtlemist innovatsiooni mõttes," rääkis Allikas.
Ta ütles, et Greenfuli lahendus on ühest küljest rätseptöö, aga samas koosneb äraproovitud masinatest ja komponentidest, mis on vabalt saadaval. Ja teisalt jällegi, kui projekt peaks ebaõnnestuma, siis oleks masinad taas hõlpsalt mahamüüdavad. "Need on kuum kaup, nii et need kätte ei jää," ütles Allikas.
Greenful plaanib palgata 150 inimest, kes Allikase sõnul hakkavad tegelema materjaliteaduse, inseneeria ja tootmisliinide töös hoidmisega. Inimesed tekstiili sorteerima ei hakka. Allika sõnul võimalik, et puuvillajäätmeid pakkima. Palka lubab Allikas maksta Sillamäe pisut üle Eesti keskmise.
Toimetaja: Huko Aaspõllu