ERR Odessas: kohalikud pole ühel meelel Vene mälestusmärkide kaotamises
Ukrainas võeti üle-eelmisel aastal vastu dekoloniseerimise seadus, mille kohaselt peavad avalikust ruumist kaduma kõik viited Vene impeeriumi ja Nõukogude Liidu tegelastele. Odessas on seaduse täitmine põrkunud aga aktiivsete kodanike vastuseisule, kes ei soovi harjumispärastest monumentidest ja nimedest loobuda.
Mälestusmärk Katariina II-le, keda peetakse Odessa asutajaks, võeti maha juba üle-eelmisel aastal. Nüüd seisab seal spontaanne mälestusmärk Vene-Ukraina sõjas langenutele. Aga vastavalt dekoloniseerimise seadusele käib jutt veel peaaegu 20 mälestusmärgi mahavõtmisest ja mõnekümne tänava ümbernimetamisest.
Aastavahetuse eel langes dekoloniseerimise ohvriks juba Vladimir Võssotski mälestusmärk, mis seisis Odessa kinostuudio ees.
"Kui võetakse maha mälestusmärgid sellepärast, et need on pühendatud mingitele Vene inimestele, siis sellel ei ole mõtet. Milleks see, päriselt? Kas selle lolli sõja pärast? Sellel ei ole mõtet. Jätke mälestusmärgid rahule. Need pandi püsti ju just selleks, et mälestus säiliks. Ei ole mõtet neid maha võtta üksnes selle pärast, et tegu on venelastega. Kõik," lausus odessalane Vladislav.
Võssotski oli alles esimene pääsuke, oma järge ootavad Issaak Babel ja Aleksandr Puškin.
"Sest on selge eesmärk, miks need mälestusmärgid püstitati. See oli marker, saate aru? See on märgistamine – see on meie territoorium. Sellepärast võime me siin olla ja seda kaitsta... Nii see on," lausus projekti Re:Open Ukraine koordinaator Svitlana Bondar.
Svitlana ütles, et mõistab nende tundeid, kes tahavad säilitada linnaruumis harjumuspäraseid mälestusmärke ja tänavanimesid.
"See ei tähenda, et need, kes kaovad toponüümikast, kaoksid elust. Keegi ei soovi seda. Seda esiteks. Teiseks, iga isiku küsimust tuleb eraldi arutada," ütles Bondar.
Aga sõja ajal on raske arutelu pidada.
"Sõda raskendas kõike ja lõhestas ühiskonda radikaalselt. Siin on argumente väga vähe. Sest väga raske on arutada mälestusmärkide äraviimise küsimust, kui jutt käib meie praeguse aja inimeste eludest," ütles Odessa kultuuri ja eurointegratsiooni osakonna juht Ivan Liptuga.
Erinevalt kirjandusklassikutest ei tohiks kommunistlike sümbolitega probleeme olla. Aga...
"Ma elan Lähedaste Veskite linnaosas. Mul oli seal kaks tänavat – Skvortsova ja Jefimova, mõlemad revolutsionäärid, Skvortsova tänav nimetati ümber, Jefimova oma mitte. Ja nii edasi. See valikulisus on arusaamatu. Ma ei mõista seda," rääkis ajalehe Õhtune Odessa peatoimetaja Oleg Suslov.
"Selgub, et meist ei sõltu midagi. Otsused langetatakse kõrgemal. Aga meie jääme ikka teadma, kus asus mälestusmärk Puškinile ja kus mälestusmärk Malinovskile, see kavatsetakse ka maha võtta. Ma ei tea," ütles Mihhail.
Paljud linlased küsivad, miks üldse sõja ajal tegelda monumentidega.
"Sõda ei ole lõppenud. Me ei ole veel võitnud. Tuleb kõigepealt sõda lõpule viia, see võita ja siis juba tegelda minevikuga. Praegu tegeleme me oleviku ja tulevikuga," lausus Suslov.
Toimetaja: Marko Tooming