Valitsus otsustas perioodile 2025-2028 luua 160 miljoni euro suuruse toetusmeetme suuremahuliste investeeringute soodustamiseks. Toetuse saamiseks peab investeeringu maht olema vähemalt 100 miljonit eurot, see peab olema suunatud ekspordile ja looma juurde heapalgalisi töökohti. Esimesi toetusi saab riik hakata välja maksma 2026. aastast. 160 miljonit võimaldab finantseerida kahte projekti aastas, ühtekokku kaheksat suurinvesteeringut.

Kaubandus-tööstuskoja hinnangul on 100 miljoni euro suuruse investeeringu nõue praeguses olukorras liiga kõrge. "Eestis on vähe investeeringuid, mille maht on ületanud sellist summat. Arvestades praegust geopoliitilist olukorda ning Euroopa majanduskeskkonda, siis ei ole realistlik oodata, et lähiaastatel on Eestisse arvukalt tulemas sellises mahus investeeringuid," leidis koja peadirektor Mait Palts.

Ta tegi ettepaneku vähendada oluliselt investeeringu suuruse nõuet ehk laiendada potentsiaalsete investeeringute ringi, mis võiksid toetust saada. "Palume eelnõus asenda vähemalt 100 miljoni euro suurune investeeringu nõue vähemalt 30 miljoni euro suuruse investeeringu nõudega. Leiame, et ka 30 miljoni euro suurune investeering on Eesti kontekstis suuremahuline investeering," leidis Palts.

Koja hinnangul võiks muudatuse tegemisel kaaluda töökohtade loomise nõude ehk 30 uut töökohta, vähendamist. "Kaubanduskoja jaoks on küsitav, kas on mõistlik kehtestada tingimus, et toetuse saamisel tuleb luua minimaalselt 30 töökohta. Kuna loodava investeeringuga võiks kaasneda kõrge automatiseerituse ja digitaliseerituse tase, siis ei pruugi sellises suurusjärgus uute töökohtade loomise nõue olla asjakohane," märkis Palts.

Kaubanduskoda soovitab veel tuua eelnõus selgemalt välja, et uue töökoha keskmine palk peab vastama vähemalt tegevusala keskmisele palgale, mitte Eesti keskmisele palgale. Ning lisada eelnõusse täpsustus, et töötasu kriteeriumi täitmise puhul arvestatakse sama sektori 30 töökoha keskmist brutokuupalka, mitte iga töökoha tasu eraldi.