Tartu Agro maade enampakkumise detailid selguvad sellel nädalal

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on jõudnud Tartu Agrole renditud riigimaa edasise saatuse otsustamises lõpusirgele. Sellel nädalal selguva lahenduse juures on majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul võtmekoht leida kompromiss riigi maksimaalse tulu ning põllumajandusliku loogika vahel.
Pikaks ajaks venima jäänud otsus, mis saab Tartu Agro kasutuses olevast maast pärast tänavu sügisel kätte jõudvat rendilepingu tähtaega, on jõudnud lõpusirgele. Erkki Keldo ütles ERR-ile, et lahendus tuleb selle nädala jooksul ning siis saab teha ametliku enampakkumise, et maa 12 aastaks rendile anda.
Üks kaalutavatest võimalustest on ERR-ile teadaolevalt maa 51 tükiks jagamine, mis oleks halb uudis Tartu Agrole, kes on varem öelnud, et neile tähendaks see tõenäoliselt tegevuse lõpetamist, sest ettevõtte majandusloogika on üles ehitatud terviklikule maakasutusele.
Samas oleks see hea uudis konkurentidele, kes sooviksid enampakkumisel osaleda, kuid maa ühes tükis oksjonile paneku korral oleks neil keeruline Tartu Agroga konkureerida. Viimasel on riigivaraseaduse kohaselt ikkagi teatav eelis, sest kui nad võitjaks ei osutu, on neil õigus maa oksjonil kujunenud hinnaga enda kasutusse saada.
Keldo märkis, et konkreetset tükkideks jagamise plaani siiski veel ei ole.
"Kuna on kokkulepe, et me põllumajandusmaa müügi ja rendi kooskõlastame regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga, siis hetkel maapoliitika inimesed arutavad, milline on see lõplik lahendus, just põllumajandusministeeriumiga," lausus ta.
Keldo lisas, et kaalumiskohaks ongi see, mitme ühikuna maa enampakkumisele panna, sest ühtpidi näeb riigivaraseadus ette, et maa rendist peab riik saama maksimaalse turuhinna, aga teisalt tuleb arvestada põllumajandusliku loogika ja mastaabiefektiga.
"Kahe diskursuse vahel tulebki leida optimaalne kompromiss, et riik saaks maksimaalse hinna, milleks selgelt on vaja avalikku enampakkumist, aga tuleb ka vaadata, et see poleks põllumajandusliku loogika poolest ebamõistlik. Väga väiksed katastriüksused pole põllumajanduse vaatest mõistlikud," selgitas minister.
Keldo kinnitusel tegelevad ametnikud praegu detailide paikapanekuga.
Aastakümneid Tartu Agro kasutuses olnud maade rendileping lõpeb sel sügisel ning ehkki regionaal- ja põllumajandusministeerium teatas juba mullu juunis plaanist maade rendiks uus enampakkumine korraldada ning valitsuskabinet kiitis selle heaks augustis, pole otsust senini sündinud.
Kõnealune maa kuulus Eesti taasiseseisvumise ajal Tartu katse-, näidis- ja riigimajandile ning riik otsustas 1990. aastatel maa õigusjärgsetele omanikele tagastamata jätta. Põllumajandusminister oli toona rahvaliitlane Aavo Mölder, hilisem Tartu Agro omanik.
1999. aastal otsustas värske põllumajandusminister Ivari Padar (SDE) jätta riigi omandisse lisaks tema eelkäija, Koonderakonda kuulunud Andres Variku soovitud 90 hektarile veel 3000 hektarit maad. Padari otsusega rentis riik kõnealused maad Tartu Agrole hinnaga 10 000 krooni ehk umbes 639 eurot aastas ning rendileping sõlmiti 25 aastaks. Põllumeeste kogu teatas toona, et see rendihind oli turuhinnast ligi 30 korda soodsam.
Nende maade baasil moodustati omakorda riigimajand Tartu Agro, mis erastati selle toonastele juhtidele.
Toimetaja: Karin Koppel