Hartman: MKM soovib Tartu Agro maad 51 tükina enampakkumisele panna

Ehkki majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ei soovinud kinnitada, et pikalt Tartu Agro kasutuses olnud põllumajandusmaa on plaanis uue enampakkumise puhul 51 tükiks jagada, ütles regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman, et just niisugune kava on nendeni majandusministeeriumist (MKM) jõudnud.
Aastakümneid Tartu Agro rendil olnud riigimaa edasise kasutuse küsimus on lahendust oodanud juba alates eelmise aasta juunist ning praegune rendileping lõpeb sügisel.
Teisipäeval ütles Erkki Keldo, et rendilepingu tingimused peaksid selguma selle nädala jooksul, kuid konkreetset maa tükkideks jagamise plaani veel ei ole. Piret Hartmani sõnul pole see aga tõsi.
Hartman rääkis ERR-ile, et eelmisel suvel muutusid ministrite vastutusvaldkonnad, nii et maapoliitika ja sellega koos ka Tartu Agro maade kasutusse andmise küsimus liikus regionaal- ja põllumajandusministeeriumist MKM-i. Keldo on aga Tartu Agro kasutuses olevate riigimaade küsimuse lahendamisega venitanud, leiab regionaalminister.
Hartman selgitas, et üleminekuajaks oli valitsus regionaalministeeriumi juhtimisel otsustanud, et Tartu lähiümbruses asuvad maad antakse põllumajanduslikul otstarbel 12 aastaks avaliku enampakkumisega kasutusse.
"Seega andis regionaal- ja põllumajandusminister juba eelmise aasta augustis kõik Tartu Agro juhtumit puudutava majandus- ja kommunikatsiooniministrile üle koos suunistega, milline peaks olema võimalik lahendus edasise maakasutuse osas. Möödunud on pool aastat ning selle aja jooksul pole asi kuskile liikunud," lausus Hartman.
Ta lisas, et nüüd on MKM-ilt saabunud mitteametlik ettepanek korraldada rendioksjon nii, et hetkel ühes rendilepingus kogumina koos olevad ja põllumajandusettevõtjale välja renditud riigile kuuluvad maaüksused oleksid jaotatud 51 eraldiseisvaks rendioksjoniks ja selle raames viiakse läbi 51 eraldiseisvalt rendimenetlust.
"Sellega ei saa me kindlasti nõustuda, sest see ei toeta antud maade kasutamist tulevikus terviklikult ja süsteemselt põllumajanduslikul otstarbel," sõnas Hartman.
Praegu kehtiva rendilepinguga on Tartu Agro kasutuses umbes 3000 hektarit riigimaid. Riigi varem tehtud otsuste põhjal väheneb see regionaalministri sõnul umbes 20 protsendi võrra ehk järgmiseks perioodiks suunatakse rendile umbes 2400 hektarit riigimaid.
"Osa täna Tartu Agro kasutuses olevatest riigimaadest antakse kasutusse Eesti Maaülikoolile ning osa lõigatakse välja erinevate tuleviku tee-ehitusprojektide realiseerimise jaoks, sealhulgas perspektiivne Tartu põhjapoolne ümbersõit, mis juba niigi tükeldab tänast põllumajanduslikku tootmist," rääkis Hartman.
Ministri hinnangul peaks olemasolevaid põlde majandama võimalikult kuluefektiivselt ja väikese keskkonnajalajäljega ning ühe väljakujunenud tervikliku tootmise väikesteks tükkideks eraldamine tähendab kümneid erinevaid tootmisviise ja põllutöömasinaid.
"Suurettevõtjad on arvestatavad tootjad ka toidujulgeoleku seisukohast," lisas Hartman.
Lisaks regionaal- ja põllumajandusministeeriumile on palvega Tartu Agro kasutuses olevad maad võimalusel tükkideks jagamata jätta pöördunud MKM-i poole ka kliimaminister Yoko Alender, kes soovitas kaaluda enampakkumise korraldamisel kinnistu jätkuvat kasutamist sihtotstarbel, mis toetaks nii ringmajanduse kui ka kliimaeesmärkide täitmist. Oma toetuskirja biometaani tootmiseks vajaliku tooraine tootmisprotsessi ja -mudeli säilimiseks on esitanud ka Tartu linnapea Urmas Klaas.
"Põllumajandustootmise vaatenurgast on oluline, et Tartu Agro maad oleks ka edaspidi põllumajandustootmise jaoks ja maade rent oleks turutingimustel. Näeme, et mõistlik on maa rendile anda võimalikult suures tükis," ütles Hartman.
Erkki Keldo rääkis teisipäeval, et riigivaraseaduse kohaselt peab riik maa rendist saama maksimaalse turuhinna, aga teisalt tuleb arvestada põllumajandusliku loogika ja mastaabiefektiga ning praegu ongi käsil nende kahe vahel kompromissi leidmine.
Maa väiksemateks tükkideks jagamine oleks halb uudis selle senisele rentnikule Tartu Agrole, kes on varem öelnud, et neile tähendaks see tõenäoliselt tegevuse lõpetamist, sest ettevõtte majandusloogika on üles ehitatud terviklikule maakasutusele.
Samas oleks see hea uudis konkurentidele, kes sooviksid enampakkumisel osaleda, kuid maa ühes tükis oksjonile paneku korral oleks neil keeruline Tartu Agroga konkureerida. Viimasel on riigivaraseaduse kohaselt ikkagi teatav eelis, sest kui nad võitjaks ei osutu, on neil õigus maa oksjonil kujunenud hinnaga enda kasutusse saada.
Kõnealune maa kuulus Eesti taasiseseisvumise ajal Tartu katse-, näidis- ja riigimajandile ning riik otsustas 1990. aastatel maa õigusjärgsetele omanikele tagastamata jätta. Põllumajandusminister oli toona rahvaliitlane Aavo Mölder, hilisem Tartu Agro omanik.
1999. aastal otsustas värske põllumajandusminister Ivari Padar (SDE) jätta riigi omandisse lisaks tema eelkäija, Koonderakonda kuulunud Andres Variku soovitud 90 hektarile veel 3000 hektarit maad. Padari otsusega rentis riik kõnealused maad Tartu Agrole hinnaga 10 000 krooni ehk umbes 639 eurot aastas ning rendileping sõlmiti 25 aastaks. Põllumeeste kogu teatas toona, et see rendihind oli turuhinnast ligi 30 korda soodsam.
Nende maade baasil moodustati omakorda riigimajand Tartu Agro, mis erastati selle toonastele juhtidele.
Toimetaja: Karin Koppel