Trump käskis avalikustada Kennedyte ja Martin Luther Kingi mõrvatoimikud

USA president Donald Trump allkirjastas neljapäeval korralduse, millega kaotatakse endise presidendi John F. Kennedy (JFK), tema venna, peaprokuröri, senaatori ja presidendikandidaadi Robert Kennedy (RFK) ning mustanahaliste õiguste eest võitleja Martin Luther Kingi mõrva toimikute salastatus.
"See on suur asi. Paljud inimesed on seda kaua, aastaid, aastakümneid oodanud," ütles Trump ovaalkabinetis korraldust allkirjastades.
"Andke see RFK juuniorile," ütles ta, viidates, et sulepeale, millega ta korralduse allkirjastas, tuleks anda tema valitud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ministrikandidaadile, kes on endise peaprokuröri poeg ja tapetud presidendi vennapoeg.
"Kõik tehakse avalikuks," lisas Trump.
Paljud JFK mõrvaga seotud toimikud on juba avalikustatud, sealhulgas president Joe Bideni administratsiooni ajal avaldatud 13 000 dokumenti. Siiski on paljud neist dokumentidest redigeeritud.
"Nende perekonnad ja Ameerika inimesed väärivad läbipaistvust ja tõde. Riiklikes huvides on viivitamatult avaldada kõik nende mõrvadega seotud materjalid," seisab Valge Maja korralduses.
Uurimismaterjale ei avaldata siiski kohe. "15 päeva jooksul alates käesoleva korralduse kuupäevast esitavad riiklik luuredirektor ja peaprokurör koostöös presidendi abiga riikliku julgeoleku küsimustes ja presidendi juriidilise nõustajaga presidendile John F. Kennedy mõrvaga seotud dokumentide avaldamise täieliku plaani," seisab korralduses.
Robert Kennedy ja Martin Luther Kingi toimikute avaldamise tähtaeg on 45 päeva.
USA rahvusarhiiv lõpetas 2023. aastal JFK 1963. aasta mõrvaga seotud salastatud dokumentide läbivaatamise ning 99 protsenti dokumentidest tehti avalikult kättesaadavaks, märkis CNN.
President Biden avaldas seejärel memo, milles kinnitas, et arhivaar oli läbivaatamise lõpule viinud ja kinnitas, et ülejäänud dokumendid, millelt piirangute mahavõtmine on lubatud, on avalikustatud, pidades kinni eelnevalt määratud tähtajast.
Vaatamata presidentide, sealhulgas Trumpi varasematele lubadustele need andmed avaldada, on USA Luure Keskagentuuril (CIA), kaitseministeeriumil ja välisministeeriumil endiselt dokumente, mida nad on keeldunud avaldamast. Nende salastatuks jäämise põhjendus tuleneb suuresti jõupingutustest kaitsta konfidentsiaalsete allikate identiteeti, kes on veel elus või võivad elus olla.
Kui Trump oli president oma esimesel ametiperioodil (2017–2020), nõustus ta toona, et ei avalda riiklike julgeolekuagentuuride palvel kõiki Kennedy mõrvaga seotud dokumente. Kuid 2024. aasta kampaania ajal lubas ta, et avaldab ka ülejäänud dokumendid.
USA 35. president John F. Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Texase osariigis Dallases. Ta sai surmavalt haavata, kui sai kuulitabamuse, kui sõitis koos oma naise Jacqueline'iga lahtise limusiiniga mööda Elmi tänavat.
Tema vend Robert Kennedy suri 6. juunil 1968 pärast Sirhan Bishara Sirhani korraldatud atentaati. Endine peaprokurör ja senaator Robert Kennedy lootis saada demokraatide presidendikandidaadiks.
Mustanahaliste eestvõitleja Martin Luther King lasti maha 4. aprillil 1968. aastal, kui ta seisis Tennessee osariigis Memphises asuva Lorraine Motelli rõdul.
Kõigi kolme mõrva suhtes on aastakümneid püsinud küsimused ja levinud vandenõuteooriad atentaatide motiivide ja elluviimise suhtes.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: CNN