AK uuris, kuidas Eesti raketi kauglöökideks luureandmeid saaks
Ukraina kauglöögid Vene taristu pihta on saanud tavapäraseks. Osalt on põhjuseks see, et statsionaarsed objektid on varasemast teada. Samas on tabatud ka sihtmärke nagu ajutised kogunemiskohad ja juhtimispunktid. Analüütikud arutlevad, millistest allikatest saada luureandmeid arvestades, et ka Eesti soetab relvasüsteeme, mis tabavad horisondi taha.
Telegram-kanalid, ja Vene ametlikud kanalid teatasid rohkem kui sajast Ukraina droonirünnakust ööl vastu laupäeva. Muu hulgas sai pihta Brjanskis asuv elektroonikatehas, kus valmistatakse osi Vene raketisüsteemidele Pantsir ja Iskander. Ka sügavamale Vene territooriumile tehtud rünnakud on saanud tavapäraseks. Ukraina omab sihtmärgiandmeid Venemaal. Osa sihtmärke on varasemast teada.
Kolonel reservis Hannes Toomsalu ütles, et lennuväljad on sihtmärkidena teada.
"Lennuväljad kui sellised - midagi uut venelased ei ole ehitanud. Need on standardselt paigas - infrastruktuuriobjekt," sõnas Toomsalu.
Luure jaoks on aga oluline, mis muutub - millist tehnikat liigutatakse ja millal.
"Mis täpselt, kus midagi lennuväljal paikneb - see on info, mida võib saada, kas inimeste käest või siis ukrainlastel on ka drooniehitusega läinud väga hästi eelmisel aastal," ütles Toomsalu.
Venemaa süüdistab USA-d Ukrainale luureteabe andmises. Selle kohta on avalikest allikatest vähe teavet leida, ütleb Hannes Toomsalu.
"Paar nädalat tagasi lendas Ameerika droon meie piiri ääres. Venelased süüdistasid seda kohe, et korjab infot ukrainlaste jaoks. Kas ta ukrainlastele annab - seda on avalikest allikatest läbi käinud, et seda infot ikkagi ukrainlaste kätte satub," rääkis Toomsalu.
Ka Eesti täiendab relvastust horisondi taha tulistavate relvasüsteemidega. Endine kaitseväe juhataja Martin Herem ütleb, et ei näe täna põhjust kahelda liitlaste valmisolekusse oma luureandmeid jagada.
"Jäägitult saab uskuda ainult seda, et homme tõuseb päike idast. Kõik muud asjad - jäägitult uskuda ei saa. Küll aga täna kaitsevägi harjutab liitlastega koos selliseid tegevusi. Ja meil on ju ühine kaitseplaan. Eesti brigaadid kuuluvad Eesti diviisi, diviis kuulub Kirdekorpusesse," ütles Herem.
Andmete kiire saadavuse tagamiseks on juttu olnud ka osakute soetamisest satelliitides.
"22. aastal, kui kaitsevõimet lisarahastati teatud võimete jaoks, siis selle sees oli ka luurevõimekus. Tollest ajast saati me oleme sellele rohkem tähelepanu pööranud. Kuigi on tegeldud ka enne. Aga kui täpne see on, ei ole mul õigust ega ka täna enam teadmist öelda," lausus Herem.
Ukrainaga seotud spetsialist ütles "Aktuaalsele kaamerale", et luureandmete osas ei tohi jääda sõltuvaks ainult liitlastest. Ukrainlased võivad saada vastase kogunemiskohtade koordinaate, kuid pigem mitte kaugemalasuvate treeninglaagrite või sügaval tagalas asuvate strateegiliste objektide omi.
Toimetaja: Aleksander Krjukov