Seadusemuudatus lubaks Eesti Postil aeglasema teenuse eest rohkem raha küsida

Seadusemuudatus lubaks edaspidi postiteenuse eest küsida taskukohase hinna asemel kulupõhist hinda. Kui palju on see tänasest hinnast kallim, hakatakse alles arutama. Sama eelnõu lubaks kirja kohaleviimisega ka paar päeva kauem oodata.
Praegu maksab riigisisese lihtkirja saatmine 1,3 eurot. Eesti Posti juhid on aastaid rääkinud, et nii kirja-, kui ka pakikandimise eest tuleks inimestelt palju rohkem raha küsida, sest teenuse omahind on hulga suurem.
Universaalse postiteenuse piirhinnad paneb paika regionaalminister ning seadus ütleb, et hind peab olema taskukohane. Kui Eesti Post näeb, et tegelikult kulub tal teenuse osutamisele rohkem raha, kui ta selle eest saab, võib ta puuduoleva tagasi küsida konkurentsiameti juures tegutsevast universaalse postiteenuse fondist.
Fondi sisuliselt ainus sissemaksja on Eesti Post ise. Ehk olenemata sellest, kuidas raha pöörleb, kannatab riigifirma kahjumit.
Regionaalministeeriumis valminud seaduseelnõu teeks süsteemi ümber nii, et edaspidi mängiks poliitikud hinnakujundamisel väiksemat rolli. Hinna pakuks välja universaalse postiteenuse osutaja, kes peaks selle konkurentsiametiga kooskõlastama.
Kaudselt saaks poliitikud siiski postiteenuse hinnas kaasa rääkida. Regionaalministeeriumi asekantsler Sigrid Soomlais ütles, et konkurentsiamet lähtuks hinna kujundamisel ministri määrusega kinnitatud metoodikast.
"See peab arvestama turunõudlust, üldist majanduse olukorda ja ka kulusid, mis teenuse osutamiseks lähevad," selgitas Soomlais. "See määrus töötatakse osapooltega koos välja. Ja siis see hinna kujunemine oleks ajas etteaimatav."
Hinnatõusu prognoos on veel ebamäärane
Soomlais ütles, et määruse sisu kallal alles hakatakse tööle. Sestap pole veel ka teada, kui palju võib universaalse postiteenuse hind tõusta. Näiteks postiseaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse, et lihtkirja saatmise kulupõhine hind võiks olla 1,7 eurot. Samas on konkurentsiamet öelnud, et hind võiks olla 2,2 eurot.
"Me peamegi tegelikult selle metoodika arutelude jooksul jõudmagi selleni, et mis selle kirja õiglane hind täpselt on," sõnas Soomlais.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et universaalse postiteenuse osutamise kuludest 70 protsenti moodustavad palgakulud. Eesti Posti juht Mart Mägi on öelnud, et just universaalse postiteenuse madala hinna tõttu ei suuda ettevõte oma töötajate palku tõsta. Töötajad aga ähvardavad riigifirmat streigiga.
Sigrid Soomlais ei osanud öelda, kui suurt palgakomponenti sisaldaks tulevases määruses sõnastatud hinnavalem. Ta märkis, et palgatasemete määramine on ettevõtte siseasi, kuid möönis, et praegu on teenus alarahastatud.
"Aga teiselt poolt ei tohi kindlasti ära unustada, et inimeste jaoks ei tohi teenus minna ulmeliselt kalliks," sõnas Soomlais. "Need ongi kaks poolt, mille vahel see tasakaal tuleb leida."
Eelnõu seaks uuele hinnastamismudelile ka üleminekuaja. See tähendab, et kuni 2030. aastani ei võiks universaalse postiteenuse hinnad kerkida kiiremini kui 20 protsenti aastas.
Kirjakandmise kiirus ja lehtede vedamise sagedus jääks ministri otsustada
Lisaks sellele, et Eesti Post saab kirja- ja pakikandmise eest edaspidi rohkem raha küsida, muudaks eelnõu ettevõtte jaoks vabamaks ka reegleid, kuidas teenust osutada.
Näiteks praegu ütleb seadus, et 1,3-eurone lihtkiri peaks kohale jõudma kolme tööpäevaga ja 2,3-eurone ekspresskiri ühe tööpäevaga. Edaspidi võiks Eesti Posti lihtkirja kohaleviimisega oodata viis ja ekspresskirja kohaleviimisega kolm tööpäeva.
"Võib-olla see kiire kohaletoimetamise nõue on teatud juhtudel liiga range," märkis Soomlais, kelle sõnul ei liigu kirja teel enam nii ajakriitiline info kui varem. "Kui meil uuring näitas, et 90 protsenti saadetud kirjadest on jõulukaardid, siis see kiirus tänapäeval ei ole enam nii oluline."
Lisaks kiirusega seotud nõuete leevendamisele tõstetaks need seaduse tasandilt määruse tasandile. Ehk edaspidi piisaks reeglite muutmiseks ministri otsusest. "Loogika on see, et need aspektid, mis vajavad rohkem paindlikkust, oleks reguleeritud määrusega," sõnas Soomlais.
Seadusest kaoks ka reegel, mille järgi tuleb perioodilise väljaande ehk ajalehtede-ajakirjade kättetoimetamine tagada kuuel päeval nädalas. Määrusesse, mida on edaspidi lihtsam muuta, pannakse kirja, et perioodikat tuleb kätte toimetada vähemalt viiel päeval nädalas.
Tegelikult soovis Eesti Post veel suuremat vabadust, nii, et seadus lubaks mõnes piirkonnas kirju kanda näiteks kolmel päeval nädalas. Seda ettepanekut regionaalministeeriumis ei toetatud, ehk endiselt jääb seadusesse nõue tagada kirjade ja pakkide vedamine vähemalt viiel päeval nädalas.
"Peamine eesmärk on siin see, et tagada inimestele kindlustunne, et see teenus on jätkuvalt kättesaadav," ütles Soomlais.