Lennuliikluse kasv on seadnud ohtu euroliidu seatud lennunduse kliimaeesmärgid
Euroopa Komisjon soovib lennunduse muuta sajandi keskpaigaks süsinikuneutraalseks, kuid kui lennundussektor kasvab mahus, nagu ennustavad lennukitootjad, on see tõenäoliselt võimatu.
Pärast pandeemiat on inimesed taas hakanud rohkem lendama. See seab ohtu lennundusele Euroopas seatud kliimaeesmärgid.
"Kui vaadata seda, mida lennundussektor ise prognoosib ehk Airbusi ja Boeingu lennuliikluse ennustusi – nad ennustavad, et lennuliiklus kahekordistub aastaks 2050. See tähendab, et lennundussektor põletab 60 protsenti rohkem kütust aastal 2050 kui aastal 2019," lausus MTÜ T&E lennundusvaldkonna juht Jo Dardenne.
Euroopa Komisjon nii suurt kasvu ei prognoosi ja rõhutab, et eesmärk on rohekütuste abil muuta lendamine loodusõbralikuks ilma, et lendamist oluliselt piirama peaks.
"Me teame, et see kütus on praegu üsna kallis, aga tehnoloogia areneb ja me loodame, et ajaga muutub see kütus aina odavamaks," ütles Euroopa Komisjoni kõneisik Maciej Berestecki.
Sellist kütust saab toota näiteks kasutatud toiduõlist.
"Belgias frititakse palju friikartuleid, seda toiduõli saab rafineerida ja siis valada lennuki kütusepaaki," lausus Dardenne.
Kuid see toiduõli pole peamiselt pärit Euroopast, vaid Hiinast. Alati ei saa kindel olla, et see pole hoopis palmiõli.
"Me arvutame, et lennundussektorile on 2050. aastaks saada viis korda vähem jätkusuutlikku lennukikütust, kui neil vaja oleks," nentis Dardenne.
Veel panustatakse rohevesiniku ja õhust püütud süsiniku abil toodetud e-kütustele. Kuid kui lennukitootjate prognoose uskuda, kulub selliste kütuste vajalikus mahus tootmiseks 2050. aastal sama palju elektrit, kui kogu Saksamaa praegu tarbib.
Komisjon, aga loodab, et see kõik on võimalik ilma, et lendamine muutuks oluliselt kallimaks.
"Isegi kui mõned keskkonnanõuded mõjutavad üks hetk lendamise hinda, proovime seda mõju vähendada nii, et see ei mõjutaks ühendusi piirkondade ja riikidega, nagu Eesti," lausus Berestecki.
Toimetaja: Marko Tooming