Vene uuriva ajakirjanduse väljaanne Agentstvo kirjutas sel nädalal, et Euroopa Liidust imporditakse Eesti kaudu Venemaale luksusautosid. Tollideklaratsioone koondava Import Geniuse andmeid uurides avastas Agentstvo, et 2022. aasta novembrist kuni eelmise aasta aprillini viidi Venemaale vähemalt 142 autot ja kuus mootorratast, mille koguväärtus ulatub üle 18 miljoni euro.

Sõidukeid saatsid Venemaale kaks ettevõtet: Eestis registreeritud Dzallair ja Hongkongi ettevõte Ningbo Industries Company Limited (NICL). Seejuures oli Eesti ettevõte Agentstvo andmetel selles skeemis peamine tarnija.

Kui vaadata Dzellairi aruandeid, hakkas nende ära tõeliselt edenema alles sõja alguses: 2021. aasta käive oli neil 114 000 eurot, 2022. aastal kerkis see 4,355 miljoni euroni ja oli mullu ainuüksi viimases kvartalis 16,73 miljonit eurot. Viimane majandusaasta aruanne on neil tähtajaks esitamata.

Maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja Hannes Umborg ütles ERR-ile, et autod kuuluvad jätkuvalt Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonide alla, mis tähendab, et nende eksport Venemaale on keelatud ning neid otse Venemaale viia ei saa. Ometi on MTA praktikas näinud, et sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks on nii ettevõtted kui eraisikud proovinud kasutada erinevaid skeeme.

"Näiteks varem, kui autodele kehtisid luksuskauba piirangud, on MTA tolliametnikud tuvastanud juhtumeid, kus sõiduki tegelikku väärtust on üritatud varjata, et see ei kvalifitseeruks sanktsioneeritud luksusautona," meenutas Umborg aega, mil piiriks oli 50 000 eurot. "Täna on autod viidud üldise keelu alla, välja arvatud mõningad erandid nagu mootori võimsusest tulenevad erandid jms ja keeld ei sõltu enam auto hinnast".

Umborgi sõnul on esinenud ka juhtumeid, kus eraisik on püüdnud piiri ületada sõidukiga, mida esitleb kui isiklikuks otstarbeks mõeldut, kuid tollikontrolli tulemusena on selgunud, et tegelikult on see mõeldud edasimüügiks.

"Oleme tõkestanud ka selliseid piiriületusi, kus sõiduki sihtriik tollideklaratsioonil ei vasta riskianalüüsi põhjal tegelikkusele," lisas tollikorralduse osakonna juht. "Sanktsioonidest kõrvalehiilimiseks proovitakse kasutada ka erinevaid logistilisi lahendusi, näiteks leida riik, kust õnnestuks keelatud kaupu EL-ist välja viia".

Umborgi kinnitusel on sanktsioonide rakendamine MTA tollivaldkonna prioriteet number üks ja igasuguse sõjapidamiseks kasutatava või muul viisil keelatud kauba viimine Venemaale on tolli eriti range tähelepanu all.

"MTA tolliametnike töö ja läbiviidav tollikontroll on rahvusvaheliselt teada kui Euroopa Liidu üks karmimaid," lausus Umborg, kelle sõnul kontrollivad ja piiravad nad sanktsioneeritud kaupade nimekirjade alusel nende importi, eksporti või transiiti vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja Euroopa Liidu sanktsioonidele.

Umborg märkis, et MTA ülesanne on tagada, et piiriülene kaubavahetus vastaks praegusele õigusraamistikule ja just seetõttu on nad korduvalt koos välisministeeriumiga juhtinud tähelepanu sanktsioonireeglite võimalikele kitsaskohtadele ning teinud Euroopa Komisjonile ettepanekuid neid täpsustada ja karmistada.

"Näiteks oleme toetanud sõidukite 50 000-eurose piirmäära kaotamist ja üldise keelu kehtestamist, oleme teinud ettepanekuid Venemaa transiidi piirangute laiendamiseks, Vene kütuse impordi keelustamiseks ka ladustamise eesmärgil, oleme juhtinud tähelepanu puidusektori riskidele ja teinud ettepaneku keelata Vene puidu kasutamine lõpptoodetes," loetles maksuameti esindaja.

Lisaks teeb amet Umborgi kinnitusel igapäevast koostööd teiste riikide tolli- ja õiguskaitseasutustega, et sanktsioonide täitmise kontroll oleks võimalikult tõhus.

MTA esindaja rõhutas, et sanktsioonidest kõrvalehiilimise takistamiseks on väga oluline, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid rakendaksid sanktsioone ühetaoliselt ning kehtestatud sanktsioonid oleksid mõjuvad.

"Paraku, kui kõik kontrollitavad tollideklaratsioonid ja dokumendid on formaalselt korras, on tolliametnikel keeruline takistada kaupade vaba liikumist. Küll aga oleme teinud järelkontrolle, et veenduda, kas sõiduk on jõudnud deklareeritud sihtriiki. Kui selgub, et see on viidud hoopis Venemaale, keelame edaspidised ekspordid," selgitas ta.

Lisaks jälgib MTA Umborgi sõnul olukorda pidevalt ning ta ütles, et tolliametnikud teevad oma tööd pühendunult ja äärmise põhjalikkusega, tajudes Euroopa Liidu välispiirina hästi neile langevat vastutust.

"Me jätkame sanktsioonidest kõrvalehoidmise takistamist nii oma otsese kontrollitegevuse ja täieliku tollikontrolli teostamise kui ka rahvusvahelise koostöö kaudu. See tähendab nii koostööd teiste riikide tolliametite ja uurimisasutustega kui ka koostööd Euroopa Komisjoniga," ütles Umborg.

Väljaanne: sõidukite sihtkohtadeks olid märgitud Bakuu ja Minsk

Agentstvo andmetel toimusid esimesed tarned Eesti kaudu, mida neil õnnestus Import Geniusest leida, 2022. aasta lõpust, mil Venemaale viidi kuus Ducati mootorratast ning Mercedes-Benz SL 63 AMG 4matic+ kabriolett.

Väljaanne võttis ühendust ka Dzellairi omanikuga. Ehkki ettevõtte asutas Kasahstanist pärit Sultan Serikbaev, on nüüdseks selle omanik ja juht tema Tallinnas elav sugulane Diana Serikbajeva.

Diana Serikbajevaga vastas Agentstvo ajakirjaniku küsimusele Venemaale autode tarnimise kohta, et see ei ole tõsi, misjärel katkestas kõne. Mõni tund hiljem sai ajakirjanik telefonikõne varjatud numbrilt: helistaja tutvustas end Serikbajeva abikaasana ja küsis, kellega on tegu, mis ajendas selle äri vastu huvi tundma ning kust sai ajakirjanik andmed autode Venemaale tarnimise kohta. Teemat ennast ta ei kommenteerinud.

Agentstvo tõi välja, et osa tollideklaratsioonide puhul oli kohaks, kuhu sõiduk pidi toimetatama, märgitud Moskva, ülejäänute puhul aga Minsk või Bakuu, kuid tegelikkuses jõudsid masinad Venemaale. Sellest annab tunnistust kaubasaajate nimekiri – Bakuu ja Minski jaoks mõeldud autod olid ette nähtud Avtodomi kontserni struktuuridele. Lisaks õnnestus Agentstvol leida neist 16 auto müügikuulutusi Avtodomi eri struktuuride veebilehtedelt Vene eri regioonides.

Ülejäänud 37 autot – neli Lamborghini Urust ja 33 Mercedes-Benzi – jõudsid samuti Venemaale, kuid Import Geniuse andmebaasist ei selgu, kellele need tarniti. Müügikuulutuse põhjal tuvastas Agentstvo, et kuus masinat sellest partiist müüdi MB Rusi salongi kaudu.

Avtodom on tegutsenud 1992. aastast ja spetsialiseerub luksusautode müügile. Forbese andmetel oli see 2023. aasta lõpuks kõigi Venemaa edasimüüjate hulgas käibe poolest neljandal kohal. Avtodomi kommunikatsioonidirektor Anna Utkina ütles Agentstvole, et nemad seda teemat ei kommenteeri.

Pärast seda, kui Euroopa Liit kehtestas autode ekspordikeelu Venemaale, on niisuguseid autosid sinna viidud keerulisemaid teid pidi. 2023. aasta detsembris kirjeldati meedias skeemi, kus luksusautosid viidi Venemaale Poola ja Valgevene kaudu ning Valgevenes oli asjaga seotud üle 30 ettevõtte. Üks autode saajaid oli toona seesama Avtodom.