Kazaksi kandidatuur seati üles juba teist korda, sest koalitsioon ei suutnud kokku leppida, kes ikkagi suudab Läti Panka järgmised viis aastat kõige tulemuslikumalt juhtida. Kazaks sai täna küll 100-kohalises parlamendis 67 häält, ent toetust kogunes ka opositsiooni poolelt.

Läti Panga presidendi valimised on parlamendis kutsunud esile üsna tõsise poliitilise tormi ja paljud on küsinud, kas koalitsioon üldse sellisel moel jätkata saab või mitte. Üksteist on vastastikku süüdistatud, pakutud erinevaid kandidaate ja jõuti tagasi Läti Panga endise presidendi Kazaksi juurde.

Kazaks oligi lõpuks osa opositsiooni ja osa koalitsioonipoliitikute kandidaat. Peaaegu poolteist kuud juhtis Läti Panka selle presidendi kohusetäitja ja Lätil polnud ka hääleõigust Euroopa Keskpanga nõukogus. Kuid Kazaksi tööle pangajuhina kogunes ka sisulisi etteheiteid.

"Krediteerimine sisemajanduse kogutoodangu kohta on meil kõige madalam Euroopas - ainult 30 protsenti. Samas - Euroopa keskmine on 90 protsenti. Meil on kõige kõrgemad intressimäärad nii eraisikutele kui ka ettevõtteile. Raha kättesaadavus pole meil hea," rääkis Läti seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Janis Reirs.

"Rahvuslaste Ühendusele on tähtis, et raha antakse mitte ainult Riia ja selle lähipiirkondade arenguks, vaid ka maale. Samas näeme, et enamik kodu- ja ärilaenude saanuid on suurlinnades," rääkis Läti seimi liige Arturs Butans.

Läti panka naasev Kazaks ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tema meelest on kõige tähtsam rahandussektori turvalisus.

"See on nii hindade stabiilsus kui ka madal inflatsioon, mis on tähtis nii kõigi elanike sissetulekute jaoks kui ka ettevõtetele. Arveldamine tuleb tagada nii kriisiolukorras kui ka väljaspool seda, nii ülekandega kui ka sularahas. See kõik on seotud finantssektori turvalisusega ja on minu arvates kõige tähtsam. Teine valdkond on finantsteenuste kättesaadavus. Et need teenused oleks kaasaegsed, odavad ja mugavad, arvestaksid elanikerühmade vajadusi ja oleks tagatud ka maapiirkondades," sõnas Kazaks.

Kazaks peab kõigi Balti riikide jaoks tähtsaks tugevat eurot ja leiab, et Lätis teatakse väga hästi, mida tuleb majanduse arendamiseks teha. Probleem on aga selles, et lihtsalt ei tehta.