Jaanuari keskel tegi MKM regionaalministeeriumile mitteametliku ettepaneku jagada praegu Tartu Agrole renditud maa, mille rendileping sügisel lõpeb, 51 tükiks ja sellisel viisil 12 aastaks enampakkumisele panna.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman polnud sellega nõus ning saatis jaanuari lõpus MKM-ile samuti mitteametliku kompromissettepaneku jagada maad kolmeks osaks.

MKM kaalus asja ning saatis sel nädalal regionaalministeeriumile vastuettepaneku. ERR-i andmetel näeb see ette Tartu Agro maade 33 osaks jagamist. Paraku ei ole seegi lahendus regionaalministeeriumile meelt mööda.

Hartman ütles ERR-ile, et ettepanek ei arvesta regionaal- ja põllumajandusministeeriumi seisukohti ega taga väärtuslike maade jäämist põllumajanduse kasutusse.

Ta märkis, et varem MKM-ile tehtud kompromissettepanek moodustada kolm erineva suurusega kogumit annaks võimaluse erinevatele põllumajandusettevõtetele enampakkumisel osaleda ning tagaks igakülgse konkurentsi. Maad ei tohiks ministeeriumi hinnangul liigselt killustada seetõttu, et kogumis maid kasutades on põllumajandusettevõtte majandamine mõistlikum, nii on logistilised kulud väiksemad.

"Samuti on oluline keskkonna- ja kliimajalajälg, mis lähestikku paiknemisel on eeldatavalt väiksem," ütles Hartman. "Kogumina on suurem tõenäosus, et kogu maa jääb kasutusse põllumajandusmaana. Eraldi rendile andes võib juhtuda, et väiksema maaüksuse põllumajanduslik kasutus pole otstarbekas ja tekib vajadus muuta maa kasutusotstarvet."

Lisaks tõi regionaalminister välja, et suurema potentsiaaliga maatükkidele on konkurents tihe, aga on ka ohte: kas ei leia vähem perspektiivikad maatükid huvilisi, öeldakse rendilepingud enne rendiperioodi lõppu üles või esitatakse taotlus maa kasutussihtotstarvet muuta.

"Tagatud peab olema maaparandussüsteemide terviklik haldamine, et maade kasutamisele andmisel oleks arvestatud ka maaparandussüsteemi korrastamise huvidega. See vähendab eri maakasutajate konfliktide esinemise riski investeeringute tegemisel ja hoiab kokku ressursse tarbetult asjaajamiselt," lisas Hartman.

Tema sõnul on regionaal- ja põllumajandusministeeriumi jaoks jätkuvalt kõige olulisem, et maa jääks pikaajalisse põllumajanduslikku kasutusse ja enampakkumise tulemusel kujunev rendihind oleks õiglane.

"Kuna MKM-i ettepanek erineb oluliselt meie nägemusest, siis teeme kõik selleks, et lähiajal vastutava ministriga kokku saada ning eriarvamused lahendada," ütles Hartman.

MKM-i pressiesindaja Kady-Ann Kogermann ütles, et nad ootavad oma uuele ettepanekule regionaalministeeriumilt tagasisidet järgmisel nädalal.

"Kui nende tagasiside on laekunud, saame edasi minna enampakkumise väljakuulutamise ja selle tingimuste avaldamisega," lisas Kogermann.

Majandusminister Erkki Keldo on varem öelnud, et riigivaraseaduse kohaselt peab riik maa rendist saama maksimaalse turuhinna, aga teisalt tuleb arvestada põllumajandusliku loogika ja mastaabiefektiga ning nende kahe poole vahel on vaja kompromiss leida.

Tartu Agro maade uue rendioksjoni üle algas arutelu juba mullu juunis ning esialgu loodeti tingimused suve jooksul paika panna.

ERR on varem kirjutanud, et kõnealuste maade väiksemateks tükkideks jagamine oleks halb uudis seda aastakümneid rentinud Tartu Agrole, kes on öelnud, et neile tähendaks see tõenäoliselt tegevuse lõpetamist, sest ettevõtte majandusloogika on üles ehitatud terviklikule maakasutusele.

Samas oleks see hea uudis konkurentidele, kes sooviksid enampakkumisel osaleda, kuid maa ühes tükis oksjonile paneku korral oleks neil keeruline Tartu Agroga konkureerida. Viimasel on riigivaraseaduse kohaselt ikkagi teatav eelis, sest kui nad võitjaks ei osutu, on neil õigus maa oksjonil kujunenud hinnaga enda kasutusse saada.

See maa kuulus Eesti taasiseseisvumise ajal Tartu katse-, näidis- ja riigimajandile ning riik otsustas 1990. aastatel maa õigusjärgsetele omanikele tagastamata jätta. Põllumajandusminister oli toona rahvaliitlane Aavo Mölder, hilisem Tartu Agro omanik.

1999. aastal otsustas värske põllumajandusminister Ivari Padar (SDE) jätta riigi omandisse lisaks tema eelkäija, Koonderakonda kuulunud Andres Variku soovitud 90 hektarile veel 3000 hektarit maad. Padari otsusega rentis riik kõnealused maad Tartu Agrole hinnaga 10 000 krooni ehk umbes 639 eurot aastas ning rendileping sõlmiti 25 aastaks. Põllumeeste kogu teatas toona, et see rendihind oli turuhinnast ligi 30 korda soodsam.

Nende maade baasil moodustati omakorda riigimajand Tartu Agro, mis erastati selle toonastele juhtidele.