"Vaatasin eilse "Pealtnägija" lugu Eesti Puuetega Inimeste Koja EPIK segakoorist kahetiste tunnetega," kirjutas Purga sotsiaalmeedias.

"Esmalt on mul on siiralt hea meel näha sellist armastust muusika kaudu kogetava rõõmu suhtes, mida EPIK koori liikmed kogesid ja väljendasid. Ma tean nii hästi seda tunnet. Usun, et paljud. Samavõrd on mul hea meel, et me ühiskonnana oleme avanud ka selle debati, et kuidas ka erivajadustega inimesed saaksid osa meie ilusast laulupeotraditsioonist," kirjutas minister.

Samas väljendas Purga kurbust, et esimene lootus laulupeol esineda tekib viipekeeles lauljatel alles aastal 2028.

"Teeb kurvaks, et kultuuririkkuse aasta järel ja emakeelset teksti esile tõstval raamatuaastal peab üks ühiskonnagrupp küsima täpselt samal viisil nagu Kristjan Jaak Peterson üle 200 aasta tagasi, et "kas siis selle maa keel laulu tuules ei või…" Sest viipekeel on ka keel. Samuti meie maa keel," sõnas Purga.

Kultuuriminister avaldas lootust, et tänased laulupeotraditsiooni eest vastutavad inimesed kasutaksid tekkinud dialoogi ja võimalust ära suurima avatuse, paindlikkuse ja empaatiaga.

"Et nad saaksid aru, et see pole neile mitte tüütu keeruline lisategevus, vaid suur võimalus ning ka tugevama poole kohustus. Loodan, et meil on võimalik selle teema väärikaks ning targaks lahenduseks siiski teha ühiselt midagi suurt ja ilusat juba ka varem kui aastal 2028," lausus Purga.

Sarnasel seisukohal on Eesti Reformierakonna aseesimees ning Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, kes pöördus samuti sotsiaalmeedias laulu- ja tantsupeo sihtasutuse poole.

"Te teete head tööd ja Eesti ühiskonna heaks saab veelgi paremini - palun lubage laulupeole Eesti Puuetega Inimeste Koja segakoor EPIK, mille liikmed on viipekeelsed kurdid," kirjutas Paet.

"Eestit saaks selle sammuga teha veelgi paremaks," sõnas Paet.

EPIK: hindamiskriteeriumid oleks saanud luua kohe

Neljapäeval tegi sotsiaalmeediasse postituse ka Eesti puuetega inimeste esindusorganisatsioon EPIK.

"EPIK segakoori kuuluvad lauljad, kes laulavad südamega, olenemata puudest või selle puudumisest, ning nende unistus on esineda tulevasel laulupeol koos kõigi teiste kooridega," kirjutas EPIK-u esindaja.

"Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus lükkas taotluse tagasi, viidates hindamiskriteeriumide puudumisele. Koor tegutseb kindla sihiga edasi, vaatamata takistustele hindamiskriteeriumide väljatöötamisel, mille loomine oleks võinud toimuda koheselt, mitte järgmiseks peoks aastal 2028," kirjutab esindaja.

"Viipekeeles laulmist on toetanud paljud kultuuritegelased ja teised avaliku elu tegelased. Nende seas ka hiljuti kultuuri elutööpreemia pälvinud Tõnu Kaljuste, kes ütleb, et otsus võinuks sündida kolme minutiga. Kunstiline lahendus on tellija teadlikkuse ja otsustusjulguse küsimus," lisati postituses.

Varem on EPIK oma kodulehel kirjeldanud olukorda, et laulu- ja tantsupeole on tagatud viimastel aastatel küll ligipääsetavust pealtvaatajana, kuid tuleks välja töötada ka lahendused erivajadustega inimestele, kes soovivad midagi pakkuda – esineja, töötaja, korraldajana.

"Teeme sel korral teisiti ja tõstame eesti viipekeele murretega sarnaselt aukohale. Eesti ühiskond on kindlasti valmis juba selleks, et tantsupeol tantsiksid vaegkuuljad, pimedad ja ratastoolis liikujad. Eesti inimesed ja Eesti Puuetega Inimeste Koda on valmis toetama ja aitama, et see nii läheks," kirjutatakse EPIK-u koduleheküljel jaanuaris tehtud postituses.

Segakoori EPIK laulupeolt kõrvalejäämine jõudis avalikkuse ette, kui koorijuht Edmar Tuul palus õiguskantsleri hinnangut olukorrale, kus laulu- ja tantsupeo sihtasutus ei lubanud viiplejate koori ettelaulmisele. Madise leidis, et puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda, kuid sihtasutuse juhid teatasid, et hindamiskriteeriumite puudumise tõttu ei saa koori hinnata enne 2028. aasta laulupidu.