Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Lawrence ütles, et kaitse tugevdamise vajadusest on Euroopas aru saadud, kuid küsimus, kust raha võtta, tekitab siiani ainult vaidlusi.

"Ma arvan, et nad mõistavad vajadust. Kust see raha peab tulema, pole nii selge," sõnas Lawrence. "See on ka põhjus, miks seda praegu arutatakse. Eurovõlakirjad, ühine laenamine, eelarvereeglite lõdvendamine võimaldaks riikidel rohkem kulutada ja võtta rohkem laenu, Euroopa Investeerimispanga reeglite lõdvendamine kaitselaenude võimaldamiseks. Terve hulk ideid on kõne all, aga ühist arusaama eriti pole."

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (E200) ütles, et võimalik eelarvereeglite lõdvendamine võtaks riikidelt ettekäände kaitse reaalse tugevdamisega viivitada. Näiteks Saksa sõjaväelased ja eksperdid andsid hiljuti hävitava hinnangu Saksamaa armee lahinguvalmidusele. Saksamaa on üks suuremaid Ukraina toetajaid, kuid hankesüsteem ei suuda oma väele loovutatud varustust asendada.

"Pigem olen optimistlik, et uus Saksmaa valitsus, mis moodustatakse peale valimisi, ma loodan, et see ei võta väga pikka aega peale valimisi, sest paralleelselt käib see protsess, mis on Ukrainaga seoses. Ka see on ülioluline Euroopa jaoks ja meil on vaja, et oleks uus Saksamaa valitsus paigas nii peatselt kui võimalik. See kindlasti tugevdab Saksmaa sõjalist kaitset," sõnas Stoicescu.