Õiguskantsleri poole pöördus lapsevanem murega, et tema 2018. aastal Eestis sündinud kodakondsuseta lapsel pole olnud võimalik saada Eesti kodakondsust.

Kui õiguskantsler hakkas asja uurima, selgus, et kodakondsuse seaduses on lünk, mille tõttu ei ole Eestis sündinud kodakondsuseta lapsel võimalik saada Eesti kodakondsust, kuigi tema vanemad ei ole ühegi riigi kodanikud, aga üks neist on elanud Eestis elamisloa alusel enne lapse sündi vähem kui viis aastat.

Konkreetsel juhtumil on lapse ema sündinud ja elanud kogu oma elu Eestis ning tal on pikaajalise elaniku elamisluba. Lapse isa on samuti kodakondsuseta inimene, kuid tema oli enne lapse sündi elanud Eestis elamisloa alusel vähem kui viis aastat.

Seaduse järgi ei ole sellises olukorras kodakondsuseta lapsel võimalik Eesti kodakondsust saada ka pärast seda, kui ka tema teisel vanemal on täitunud Eestis elamisloa alusel viis aastat elamist, sest seadus näeb ette võimaluse anda kodakondsuseta lapsele lihtsustatud korras Eesti kodakondsus ainult kohe pärast tema sündi. Hiljem on tal võimalik saada Eesti kodakondsus vaid juhul, kui vähemalt üks lapse vanematest taotleb endale Eesti kodakondsust, või pärast 15-aastaseks saamist taotleda Eesti kodakondsust üldises korras.

Õiguskantsler märkis, et selline olukord piirab põhjendamatult lapse õigusi.

"Riik peab tagama, et Eestis sündinud laps, kes ei omanda sünniga ühegi riigi kodakondsust, ei jääks kodakondsuseta. Pole mõistlikku põhjust, miks osa lapsi jäetakse kodakondsuseta, kuigi nad on Eestis sündinud, saavad Eesti elamisloa ja on oma vanemate kaudu Eesti riigiga seotud," kirjutas Madise riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas.

Madise lisas, et riigil on kohustus tagada, et lapsed ei jääks kodakondsuseta. Lapse õiguse kodakondsusele näeb ette ka lapse õiguste konventsioon, milles on sätestatud, et lapsel on õigus kohe pärast sündimist saada kodakondsus.

Madise tõi ka välja, et kui kodakondsuse seadusega on ette nähtud võimalus anda Eesti kodakondsus ka nendele lastele, kelle üks vanem on muu riigi kodanik, siis kodakondsuseta vanemate laps võib jääda kodakondsuseta.

"Kuigi kodakondsuse seadus annab alaealisele Eesti kodakondsuse omandamiseks mitu võimalust, jääb osa lapsi siiski ühegi kodakondsuseta," kirjutas Madise.

Madise palus põhiseaduskomisjonil kaaluda kodakondsuse seaduse muutmist, et võimaldada Eesti kodakondsus Eestis sündinud lastele, kes ei omanda sünniga ühegi riigi kodakondsust, juhul kui vähemalt üks lapse vanem on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat enne lapse sündi.

Madise lisas, et kui riigikogu hinnangul on siiski kaalukaid põhjusi, mis seda takistavad, peaks Eestis sündinud kodakondsuseta lapsele olema võimalik taotleda Eesti kodakondsust hiljemalt siis, kui tema mõlemad vanemad, kes ei ole ühegi riigi kodanikud, on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat, isegi kui tema sünni ajal ei olnud see nõue täidetud.