Reformi tulemusel jääks ligi 10 000 inmest töötutoetusest ilma, toimetulekutoetusele kvalifitseeruks neist kuus-seitse protsenti, ütles ERR-ile töötukassa juht Meelis Paavel. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja võrdsuspoliitika asekantsleri Ulla Saare sõnul avaldaks aga töötutoetuse kaotamine mõju kuni 700 leibkonnale, kellel oleks võimalik kohalikust omavalitsusest abi küsida ja abi andmiseks vajalikud vahendid riik ka omavalitsustele eraldaks.

"Kui me vaatame neid inimesi, kes jäävad tulevikus ilma sellest tänasest töötutoetusest, et need on näiteks noored, kes on kooli lõpetanud, kes ei lähe edasi õppima ja kes ei lähe tööle. Kui palju hüvitist või toetust peab riik sellistele inimestele maksma, sest muudatuse eesmärk on tõesti motiveerida inimesi tööle minema?" küsis Saar.

Uue hüvitisena lisanduks süsteemi baasmääras töötuskindlustushüvitis. See hüvitis on inimestele, kes töölt lahkunud näiteks omal soovil, olles seejuures viimase kolme aasta jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud.

Paaveli sõnul tuleb töötuskindlustussüsteemi korrastada, aga uue kindlustushüvitise loomisega kaasnevad  riskid. Nimelt, kui töötutoetuse kulud kanti riigieelarvest, siis uue hüvitise väljamaksmist tuleks edaspidi finantseerida tööstuskindlustusvahenditest. Töötukassa eelarvele tähendaks see aga ainuüksi järgmisel aastal 45 miljoni euro ulatuses lisakulusid.

Lisakulude katteks tuleks kasutada kogutud reserve, ütles Paavel.

"Me alles väljusime covidi kriisist. Sellega kaasnenud töötasuhüvitiskulud kahandasid meie reserve ikka päris oluliselt ja ka viimased töötasuhüvitised tegelikult," rääkis Paavel. "Siin tuli riik appi ja me kõiki neid  ei maksnud töötuskindlustusvahenditest välja just nimelt seetõttu, et jääksid reservid ka tulevasteks kriisideks."

Paavel lisas, et ilma uue kindlustusskeemita jääks töötukassa plussi.

Kaubandus-tööstuskoja juristi Ireen Tarto sõnul võib töötukassa kulude kasv kaasa tuua aga ka tööstuskindlustusmakse määra tõstmise, mis on omakorda murekohaks ettevõtetele.

"Nende kulude prognoosis ei ole ilmselt arvestatud ka käitumusliku mõjuga, mis tähendab, et uute ülesannete täitmisega on vaja mingi lisarahastus või meetmeid kasutusele võtta, et neid kulutusi katta," ütles Tarto. "Üks võimalk viis, kuidas seda teha, on tööstuskindlustusmakse määra tõstmine."

Ka ametiühingute keskliidu hinnangul on praegu lahendamata küsimus, kus täiendav raha muudatuste elluviimiseks tuleb, ütleb liidu esimees Kaia Vask.

"Me tegime ka ettepanekuid, et seda reformi edasi lükata ja mõelda selle peale, kuidas laiendada seda inimeste ringi, kes maksaksid  töötuskindlustust, et baas oleks suurem," ütles Vask. "Siis sellisel juhul võib-olla on võimalik neid asju süsteemi sisse mugandada, aga sellega praegu ei tegeleta või öeldakse, et tegeleme tulevikus."

Saare sõnul pole reformi läbiviimiseks töötuskindlustusmakse määra tõstmine hädavajalik.

"Töötukassa nõukogus on eelarve küsimust mitmeid kordi arutatud ja arutatakse veelgi," ütles Saar. "Selline ühine seisukoht on, et töötuskindlustusmakse määra, mis tuleb augustis otsustamisele järgmiseks aastaks, ei taheta tõsta ja olukorras, kus siis paaril aastal on kulud suuremad kui tulud ongi võimalus süüa neid reserve, on võimalik kärpida tegevuskulusid, teenuste kulusid, mida ka nõukogus arutatakse ja otsustatakse."

Organisatsiooni eelarve olukorda loodab Paavel nõukoguga arutada märtsikuus.