12. augustil 2022 tormas Liibanoni juurtega New Jersey elanik Matar New Yorgi osariigis Chautauqua instituudi lavale ja ründas mitme tuhande inimese ees esinevat Rushdiet noaga. Prokurörid esitasid reedel lõpukõne ajal vandekohtule aegluubis video rünnakust, vahendas Times.

"Ma tahan, et te vaataksite selle rünnaku provotseerimata olemust," ütles ringkonnaprokurör Jason Schmidt. "Ma tahan, et te vaataksite rünnaku sihipärast olemust. Sellel päeval oli seal palju inimesi, kuid rünnati neist ainult üht."

Schmidt rääkis kohtus, et rünnaku ajal 75-aastane olnud Rushdie haavad olid eluohtlikud ja ta kaotas palju verd. Rushdie ise ütles kohtu ees, et ta lamas vereloigus ja see veri oli ilmselgelt temast endast välja voolamas. Ta kirjeldas piinavat valu, mida silma saadud noahoop tekitas, ning võttis prillid ära, et kohtunikud saaksid tagajärgi ise näha.

Rushdie rääkis, et tema parema silma laud olid kinni õmmeldud, näitas noaarme kaelal ja näol ning kirjeldas torkehaavu rinnal ja vöökohal. Kirjanik hoidis üleval oma vasakut peopesa ja meenutas, kuidas oli selle enda kaitseks üles tõstnud, mispeale ründaja sellesse noa torkas.

"Oli üsna selge, et ma suren ja see oli mu peamine mõte," lausus Rushdie.

Juhtunu ajal laval Rushdie kõrval istunud 73-aastane Henry Reese, kes valmistus teda intervjueerima, rääkis kohtule, et ta üritas Matari peatada, haarates kätega ründaja jalgade ümbert kinni, kuid Matar lõi teda korduvalt rusikaga ning lõpuks ka noaga otsaette.

Kohalviibijatel õnnestus lõpuks ründaja peatada ning publiku hulgas olnud meedikud andsid Rushdiele esmaabi, et tema verejooksu tõkestada. Seejärel viidi kirjanik lennukiga haiglasse, kus talle tehti mitmeid operatsioone ning tema elu õnnestus päästa.

Kohtualuse ema rääkis pussitamisjärgsetel päevadel Daily Mailile, kuidas tema poeg 2018. aastal sõitis Liibanoni külla oma isale, kelle koduküla on tuntud islamirühmituse Hezbollah' tugipunktina. Poeg naasis muutununa, sulgus kodu keldrisse ja oli napisõnaline ning tema vähene jutt koosnes vaid etteheidetest, et ema teda rangemalt moslemina ei kasvatanud.

Kohus mõistis Hadi Matari süüdi kallaletungis ja mõrvakatses ning teda ootab kuni 25-aastane vangistus. Karistus tehakse teatavaks 23. aprillil.

Rushdie võitis 1981. aastal romaani "Kesköö lapsed" eest Bookeri preemia, kuid 1988. aastal avaldas ta romaani "Saatanlikud värsid", misjärel Iraani usujuht ajatolla Khomenei andis välja Rushdie tapmist nõudva fatwa.

Khomenei järglane kõrgeima juhina ajatolla Ali Khamenei ütles 2019. aastal, et fatwa on tühistamatu.