Oluline teisipäeval, 25. veebruaril kell 14.41:

- Ukraina seiskas droonirünnakuga Rjazani naftarafineerimistehase töö;

- Briti luure: Venemaa edasiliikumine aeglustus 2025. aasta alguses;

- Ukraina on tagasi saanud 1223 kodumaalt äraviidud last;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit.

Ukraina seiskas droonirünnakuga Rjazani naftarafineerimistehase töö

Ukraina ööl vastu esmaspäeva korraldatud droonirünnak Venemaa Rjazani naftatöötlemistehasele peatas selle tegevuse, kui süttis tehase peamine toornafta destilleerimisüksus CDU-6, teatas uudisteagentuur Reuters.

Vene naftafirmale Rosneft kuuluv rafineerimistehas peatas täielikult naftatöötlemise, ütlesid mitmed selles valdkonnas tegutsevad inimesed Reutersile.

Siiski võib tehas seadmeid CDU-4 ja CDU-3 kasutades mõne päeva jooksul osaliselt oma töö taastada, oodates, kuni CDU-6 parandatakse, lisasid allikad.

Ukraina droonirünnak põhjustas tehases vähemalt viis plahvatust, kusjuures kohalikud võimud väitsid tavapäraselt, et tulekahju põhjustasid allatulistatud droonirusud.

Rjazani rafineerimistehas taastas oma tegevuses alles hiljuti, 11. veebruaril pärast 18-päevast seismist, mille põhjustas eelmine seda tabanud rünnak.

Sõltumatu sotsiaalmeediakanali Astra andmetel on see kolmas kord alates 2025. aasta algusest, kui Rjazani naftatöötlemistehast on tabanud droonirünnak.

Ukraina desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juhi Andrii Kovalenko sõnul on Rjazani naftatöötlemistehas üks Venemaa viiest suurimast naftatöötlemistehasest. Selle võimsus on 17,1 miljonit tonni naftat aastas.

Kovalenko lisas, et ettevõttes toodetud kütust kasutab Venemaa armee strateegiline lennuvägi, mille pommitajatelt lastakse rakette Ukraina pihta.

Rjazan asub Venemaa-Ukraina piirist peaaegu 500 kilomeetri kaugusel.

Budanov: Venemaa põhieelarvest 41 protsenti on ette nähtud Ukraina-vastaseks sõjaks

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht Kõrõlo Budanov ütles Kiievis peetud kõnes, et Venemaa põhieelarvest 41 protsenti on ette nähtud Ukraina-vastaseks sõjaks.

"Nüüd on see isegi ametlikult 41 protsenti Venemaa põhieelarvest, miks ma ütlen, et põhi-, sest on veel fonde. See on sõjaeelarve. See on Venemaa kaitseministeeriumi eelarve. Need on tegelikult hirmutavad arvud," ütles Budanov.

Tema sõnul on täna Vene väes kindlasti 120 iseliikuvat 170 mm kaliibriga iseliikuvat suurtükki, mis on kaugsuurtükivägi.

Budanov märkis, et 49 protsenti 122 ja 152 mm kaliibriga suurtükimoonast tarnitakse Põhja-Koreast, samuti rakette 122 mm raketiheitjate jaoks.

Financial Timesi andmetel kasvasid Venemaa kaitsekulutused mullu tegelikult 42 protsenti, ulatudes 13,1 triljoni rublani. Ostujõult on see arv umbes 462 miljardit dollarit. Võrdluseks – Euroopa, sealhulgas Ühendkuningriigi ja EL-i liikmesriikide kaitse-eelarved kasvasid eelmisel aastal ligi 12 protsenti, 457 miljardi dollarini.

Briti luure: Venemaa edasiliikumine aeglustus 2025. aasta alguses

Vene vägede edasiliikumine Ukrainas kiirenes 2024. aastal, kuid on 2025. aasta alguses aeglustunud, selgub Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi värskes luurelühiülevaates.

Sotsiaalmeediaplatvormil X avaldatud Briti sõjaväeluure hinnangus rõhutatakse, et Venemaa sõjaeelsed katsed luua kaasaegne ja professionaalne armee, mis oleks võimeline ellu viima keerulisi operatsioone, on seiskunud märkimisväärsete kaotuste tõttu. Venemaa toetub nüüd Ukraina-vastases sõjas ründeoperatsioone korraldades kvaliteedi asemel massile.

"Venemaa relvajõududes hukkunud ja haavatud 860 000 sõjaväelast on õõnestanud vägede kvaliteeti. Enamik praegu Vene sõjaväes teenivatest isikkoosseisust on saanud minimaalse väljaõppe ning Venemaa komandörid kasutavad pealetungideks elementaarset taktikat, seda vaatamata sellega kaasnevale kõrgele ohvrite arvule," öeldakse Briti kaitseministeeriumi ülevaates.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 24 February 2025.

Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/qtJvb0qwQu #StandWithUkraine pic.twitter.com/7IQj3LyGIX

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) February 24, 2025

Samuti teatas Briti luure, et Venemaa on kaotanud vähemalt 3750 lahingutanki ja 8400 soomukit. Suured tankide ja soomusmasinate varud, mis Nõukogude Liidu pärand, on olnud Venemaa jaoks ainsaks vahendiks nii suurte kaotuste korvamiseks.

Vaatamata oma kaotustele on Venemaa väed suutnud Ukraina kaitsele pidevalt survet avaldada. Venemaa territoriaalne edu Ukrainas kiirenes 2024. aasta jooksul, kuid on 2025. aasta alguses aeglustunud.

"Jätkuvad rünnakud lähtuvad Venemaa juhtkonna hoolimatusest kaotuste suhtes ja Venemaa maavägede kvantitatiivsest ülekaalust Ukraina relvajõududega võrreldes," öeldakse ülevaates.

Ukraina on tagasi saanud 1223 kodumaalt äraviidud last

Ukraina on tagasi saanud 1223 last ligi 20 000 lapsest, kes sõja käigus Venemaa poolt sunniviisiliselt kodumaalt ära viidi või ebaseaduslikult ümberasustati.

Sellest teatas sotsiaalpoliitikaminister Oksana Žolnovõtš Vilniuses toimunud rahvusvahelisel foorumil "Kolm aastat, palju saatusi: Ukraina laste vabaduse ja tuleviku kaitsmine".

"Ukraina on suutnud tagasi saata 1223 last peaaegu 20 000 Venemaa poolt väljasaadetud või ebaseaduslikult ümberasustatud lapsest. Kuid tegelik röövitud laste arv võib olla palju suurem, kuna Venemaa varjab teavet ja tõkestab humanitaarabi juurdepääsu [neile]," rõhutas Žolnovõtš.

Minister märkis, et lisaks röövitud laste tagasitoomisele on väga oluline luua neile turvaline keskkond ja anda neile võimalus peres kasvada. Selleks on Ukrainas välja töötatud reintegratsioonimehhanism ehk lapsed naasevad oma perekonda või leiavad uue pere lapsendamise või kasuperekonna kaudu. Nii leidis 2024. aastal uued vanemad 1268 last, mis oli rekordiline lapsendamisprotsent.

Suureneb ka lasterikaste kasuperede toetus - eelmisel aastal osteti neile 57 maja ning tänavu jätkub see koos presidendiproua Olena Zelenska samasisulise algatusega. Lisaks loodi eelmisel aastal 187 uut hooldusperet, millega kasvas hooldusperede koguarv 446-ni.

Ukraina presidendi abikaasa kutsus Leedus toimunud rahvusvahelisel foorumil osalejaid üles aitama Venemaa poolt röövitud Ukraina lapsi tagasi saata.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 869 530 (võrdlus eelmise päevaga +1300);

- tankid 10 182 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 21 168 (+11);

- suurtükisüsteemid 23 652 (+26);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1299 (+3); 

- õhutõrjesüsteemid 1083 (+2);  

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 26 767 (+122);

- tiibraketid 3064 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 38 582 (+138);

- eritehnika 3759 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.