Koalitsioonileppeni jõuti kuid väldanud läbirääkimistega pärast FPÖ ajaloolist võitu ligi 29 protsendiga häältest.

Veebruari algul jooksid liiva Vabaduspartei ja Rahvapartei läbirääkimised valitsuse moodustamiseks. Pärast seda alustas ÖVP uuesti kõnelusi sotsiaaldemokraatide (SPÖ) ja liberaalse erakonnaga NEOS, mis olid jaanuaris pärast esimest nurjunud katset katkenud.

ÖVP esimees Christian Stocker ütles, et sotsiaaldemokraatide ja liberaalidega lepiti kokku ühises programmis, mida tutvustatakse neljapäeval.

Stocker ise saab eeldatavasti kantsleriks.

"Viimastel päevadel on tehtud ööpäev läbi tööd ühise programmi kallal," teatas partei pressiteates.

Programmi pealkiri on "Tee õiget asja. Austria nimel".

Peavooluparteide esimene katse lõppes konservatiivide kantsleri Karl Nehammeri tagasiastumisega ja president Alexander Van der Bellen oli sunnitud tegema valitsuse moodustamise ülesandeks Vabaduspartei esimehele Herbert Kicklile.

Kickl üritas moodustada koalitsiooni valimistel teiseks tulnud Rahvaparteiga, kuid 12. veebruaril kuulutati see läbikukkunuks.

Seejärel läksid peavooluparteid ennetähtaegsete valimiste hirmus teisele katsele.

Septembrivalimistest alates oli kohusetäitjana ametis valimiseelne Rahvapartei ja roheliste koalitsioon, mida praegu juhib ajutine kantsler Alexander Schallenberg.

Valitsuse moodustamise periood on olnud Austria sõjajärgse aja pikim. Eelmine kestusrekord pärineb 1962. aastast, siis kulus selleks 129 päeva.

Alates 1987. aastast võimul olnud ÖVP on valitsenud riiki mitmel korral suures koalitsioonis koos SPÖ-ga. 

Septembris valitud parlamendis on neil kokku 92 kohta 183-st. Ilmselt peeti enamust liiga napiks, mistõttu kutsuti koalitsiooni ka 18 kohaga NEOS, kes ei ole varem valitsuses olnud.