Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ole mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega kooskõlas, sest puuduvad sätted, mis arvestaks vara hävimise, varastamise või muid kasutusest väljalangemise juhtumeid. Ta märkis, et mootorsõiduki maksustamine lähtub ainult liiklusregistri kandest ehk sellest, kas isik on 1. jaanuaril registreeritud sõiduki omanikuks või mitte. Pole aga põhjendatud võtta terve aasta maksu mootorsõiduki eest, mis on näiteks varastatud või hävinud, ega ka täiel määral registreerimistasu, kui sõiduk on vahetult pärast registreerimistasu võtmist hävinud või varastatud.

"See on niisugune üks väike nüanss, mis ju on paljudel juhtudel, kui sa oled maksu ära maksnud ja vara hävib, mis saab siis maksust. Aga jah, automaksul on see aastamaks. Probleem iseenesest eksisteerib, aga seal on vastuargumente ka. Aga ma ei taha selle automaksu detaili laskuda, ma ei olnud selle väljatöötaja. Aga üldiselt on seal kogu aeg seda ambitsiooni, et justkui maksma peaks ainult sõitmise eest, omamise eest. See on vaidluse koht, vaatame, mis seal teha saab. Mul ei ole lõplikku vastust, et kui tõsine see etteheide on, aga näha on seda sama ambitsiooni, et kuidagi mitte maksta oleks võimalik, kui see tundub ebaõiglane. Aga nii on paljude asjadega tegelikult. Kuhu see piir tõmmata? See ei ole nii lihtne," kommenteeris Ligi.

ERR küsis Jürgen Ligilt, kas seoses õiguskantsleri seisukohaga asub automaksuseadusesse võimalikke muudatust tegema riigikogu või valitsus.

"Mina ei hakka seda ütlema. Loomulikult vastutav ministeerium peab seda analüüsima ikka eelkõige, riigikogus pädevust napib, nad võivad teha ennatlikke otsuseid, mis ei ole mõistlikud. Alati on tahtmine teha kummardus mingitele väikestele eranditele, aga sellega süsteemi tegelikult kiputakse lõhkuma. Seda näitas ka automaksu arutelu varem. Ma ei ole praegu vaadanud peale, mida täpsemalt õiguskantsler ütleb. Kui see vajadus tekib seadust muuta, siis seadust kindlasti muudetakse. Mõistlik on teha seda ikkagi maksude eest vastutaval ministeeriumil," vastas Ligi.

"Küllap me ikka vaatame kui õiguskantsler midagi ütleb, alati vaatame," lisas ta.

Samas ei osanud Ligi öelda, millal automaksuseadus ülevaatamisele võiks tulla. "Ma ei tea, kui kiire sellega on. Ma ei oska öelda. Küllap mulle tuleb mingisugune hinnang selle kohta. Mul on muid muresid ka," sõnas Ligi.

Akkermann: olen õiguskantsleriga nõus, seadus vajab muutmist

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (RE) ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et on õiguskantsleri seisukohaga nõus ja leiab, et seadus vajab parandamist.

"Jah, ma arvan, et see on probleem, mis vajab lahendamist. Ma tean, miks see aastane maksuperiood sisse tuli. Sellega sooviti saavutada, et inimesed oleksid motiveeritud viima jäätmete kokkuostu kohtadesse või metalli ja materjalide taaskasutusse oma seisvad autod. Aga mis puudutab varastatud või hävinud autosid, siis ma arvan, et see erand tuleb seadusesse sisse viia. Ja kindlasti selle märkuse valguses mootorsõidukimaksu seadus avatakse ja parandatakse," lausus Akkermann.

Akkermann nõustus ka Jürgen Ligiga, et riigikogus napib pädevust automaksuseaduse muutmiseks. Rahanduskomisjonis on aga lausa neli endist rahandusministrit.

"Kindlasti seda pädevust napib, sest nendest endistest rahandusministritest minu teada keegi ei ole jurist. Juura on hoopis teine teadus, kui on majandusteadus või rahandus. Ma olen selles mõttes muidugi minister Ligiga nõus ja rahanduskomisjonis me ikkagi väga erandkorras algatame õigusakte, sest rahandusministeeriumis on rohkem spetsialiste, kes on spetsialiseerunud muu hulgas ka automaksule," ütles Akkermann.

"Aga seal on teatud kahekordsed silmad ka. Kõigepealt rahandusministeerium koostab selle seadusemuudatuse ja siis riigikogu komisjon vaatab värske pilguga üle, enne kui ta saadab saali hääletamiseks. Nii et ma olen täiesti nõus sellega, et need muudatusettepanekud valmivad rahandusministeeriumis, mis on selleks õige koht," lausus Akkermann.

Akkermann lisas, et rahanduskomisjon palub rahandusministeeriumil analüüsida, missuguseid seaduse sätteid ja kuidas tuleb muuta.

"Ma arvan, et rahandusministeeriumi juristid, kelle valdkonnas see seadus on, peavad need muudatused ette valmistama. Ja riigikokku tooma. Ma arvan, et see vajab parandamist, olen täiesti õiguskantsleriga nõus," ütles Akkermann.