Saksamaa parlamendivalimiste järgset pressikonverentsi eelmisel esmaspäeval alustas valimised võitnud kristlike demokraatide CDU juht Friedrich Merz julgeolekust.

"Ma ei oleks kunagi uskunud, et ma nii mõtlema või veel enam ütlema pean, aga kõik signaalid, mida me USA-st saame, näitavad, et nende huvi Euroopa ja siin panustamise vastu väheneb. Ma loodan sellegipoolest, et me suudame ameeriklasi veenda, et head transatlantilised suhted on meie vastastikune huvi. Aga nagu alati, tuleb valmistuda halvimaks võimalikuks stsenaariumiks," rääkis Merz.

Saksamaa Välissuhete Nõukogu analüütik Stefan Meister ütles, et USA huvi vähenemine on olnud suur šokk. "Saksamaa on olnud transatlantiline maa. Mida idapoliitika oli sotsiaaldemokraatide jaoks, seda on transatlantilised suhted olnud kristlike demokraatide jaoks. Nii et see läheb Saksamaa võtmetähtsusega eliidi identiteedini välja," sõnas Meister.

Tõenäoline tulevane kantsler on lubanud suuremat tuge Ukrainale ja suurema rolli võtmist Euroopas. Stefan Meister soovitab ootusi siiski mitte liiga kõrgeks kruvida.

"See on väga aeglane maa ja konsensusel põhinev ühiskond, see on jätkuvalt kartlik ja riskikartlik ühiskond, nii et ei ole nii kerge kõiki neid ootusi täita," lausus Meister.

Valimiste-eelsetel päevadel protestib rahuühing parlamendi juures relvade saatmise vastu Ukrainale. Paremradikaalse Alternatiiv Saksamaale (AfD) kampaaniaüritustel kiidetakse Venemaa ja USA presidente.

"Putin ei taha Euroopat rünnata, Saksamaalt pole tal midagi võtta. Mis on Saksamaal? Mitte midagi," ütles Horst.

Reporter Epp Ehand küsis sama küsimuse Eesti kohta. "Eesti oli ka varem Nõukogude Liit ju," vastas Horst. Saades reaktsiooniks, et Eesti ei taha Venemaaga olla, ütles, et see on Eesti probleem, mitte tema probleem.

"Aga Putin ei taha Eestit ka, jutt käib ainult Donbassist ja kuna ameeriklased ja NATO kogu aeg Venemaale lähemale nihkuvad," ütles Horst veel.

Valimistejärgsel päeval kõlavad Ukraina toetusmeeleavaldusel Berliinis Brandenburgi värava juures aga tänusõnad nii ukraina kui ka saksa keeles.

"Paljud inimesed tulid minu juurde ja tänasid mind siin olemise eest, aga ma arvan, et me võiksime olla tänulikud igale Ukraina sõdurile meie kõigi eest sõdimise eest," ütles Clara.

Vastates küsimusle, et miks on paljudel sakslastel ikkagi raske toetada relvade saatmist Ukrainale, ütles Clara, et paljudel inimestel on valearusaam patsifismist. "Hitlerit ei võitnud patsifistid, vaid inimesed, kes teadsid, et on vaja relvi halbade inimeste vastu võitlemiseks," ütles Clara.

"Meid on kasvatatud patsifistliku maana, aga ma arvan, et paljud inimesed on viimase kolme aasta jooksul kiiresti koondunud ja enamus inimesi toetab relvade saatmist," lisas Fabian.

Fabianil on ka väga isiklik põhjus Ukrainat toetada ehk tema pere.

Järgmise hommiku ajalehed on täis valimisjutte. Globaalse olukorra ja USA presidendi viimase aja poliitika kohta arvatakse nõnda.

"Ta on idioot, lollpea ja ohtlik mees. Aga praegu on selline olukord nagu 1938. aastal, kui Lääne-Euroopa jättis kõigepealt Tšehhi ja siis Poola üksinda, see oli veel hetk, kui tollaseid autokraate ja Hitlerit oleks pidurdada saanud. Pärast polnud see enam võimalik ja me oleme praegu jälle sarnases olukorras," rääkis Axel.

Tema sõnul peaksid Euroopa ja Saksamaa kokku hoidma ning Ukrainat toetama.

Petra ütles, et sakslased on harjunud patsifistid olema. "Kõik oli paigas, kõigepealt olime sõjaline jõud, nüüd me ei taha sõjaga enam midagi tegemist teha. See on minevik, natsid ja me ei taha mingit sõjaväge enam. Aga kui poliitika nüüd muutub, siis peab ka maa end muutma, ma ei tea, kas sakslased tulevad nii kiiresti kaasa," lausus Petra.

Abrecht märkis, et tema patsifist ei ole. "Mina olin vabatahtlikult Bundeswehris ja nüüd tuleb välja, et meil on siiski vägesid vaja. Siin peaksid teised riigid nagu Hispaania ja Itaalia, kes on kaugel, ka oma osa andma, aga ma arvan et sakslased üldiselt toetavad Ukrainale relvade saatmist."

Stefan Meister ütles, et Saksamaa on endiselt ühiskond, mis ei taha tegutseda ja selles on suur roll liidrites. "See on poliitilise eliidi vastutus teha selgeks, et me peame neid asju tegema, selgitama miks ja tõesti ka vastu ühiskonna meelsust pakkuda visiooni," sõnas ta.

Euroopa Välissuhete Nõukogu analüütik Rafael Loss rääkis, et Saksamaa teeb praegu läbi muutusi, mis ei erine palju 1940-ndate lõpust ja 1950-ndatest aastatest, kui Saksamaa esimene kantsler Konrad Adenauer vedas eest Lääne-Saksamaa integratsiooni läände ja Bundeswehri taasrelvastumist NATO-s ning seda hoolimata laialdasest vastuseisust.

"Sellegipoolest jäi ta endale kindlaks ja võitis järgnenud valimised. See näitab, et liidrina eestvedamine võib viia õige poliitikani ja Saksamaa peab sellest praegu taas lähtuma," lausus Loss.

Friedrich Merz peab näitama, kuivõrd ta suudab suured ootused välja kanda. Reedeõhtuse sõnavalangu järel Ukraina presidendi suunas Valges Majas, saatis ta Ukrainale kiire toetusavalduse.

"Tundub, et Saksamaa liidrid mõistavad, et käes on ajaloo pöördepunkt ja nad peavad vastavalt tegutsema. Me oleme kuulnud jutte veelgi suuremast kaitsefondist ja Saksamaa osalemine kõikvõimalikel kõnelustel on oluline, et kindlustada mitte üksnes Euroopa vaid ka Ukraina tulevik," ütles Rafael Loss.