Advokaadibüroo Cobalt tehtud riigiabianalüüs keskendus kolmele niinimetatud kestvuslepingule, mille RMK oli sõlminud aastatel 2001, 2013 ja 2014. 2001 sõlmis RMK metsamaterjali tarnelepingu Estonian Celliga ning aastal 2013 Osula Graanuliga ja aastal 2014 kuuse- ja männipuidu tarnelepingu Graanul Investiga. Tegu oli madalakvaliteedilise ehk paberi- ja küttepuiduga.

Cobalt analüüsis, kas tegu võis olla Euroopa Liidu mõistes keelatud riigiabiga ehk kas lepingus määratud hinnad ja muud tingimused vastasid turutingimustele ja tavalisele äripraktikale.

Analüüsis järeldati, et lepingutingimused oli vastavuses tavalise äripraktikaga ning et puidu hinnastamine lepingus oli kooskõlas turutingimustega.

Cobalti järeldas ka, et see, et tegu oli konfidentsiaalsete kokkulepetega, polnud midagi erandlikku, sest konfidentsiaalsuskokkulepped on tavalise äripraktika osa ning konfidentsiaalsuskohustuste olemasolu on Euroopa Komisjon oma praktikas lugenud tehingu asjaoludest sõltuvalt tehingu edukaks teostamiseks hädavajalikuna.

Samuti ei peetud lepingutes toodud puidukoguseid erandlikult suureks ning ka riskide jaotus oli hinnastamist arvestades kooskõlas tavalise äripraktikaga.

Tehingu riigiabiks kvalifitseerimise kõige olulisema punktina kerkis esile küsimus, kas mõni ettevõtetest on saanud eelise. Analüüs ei suutnud tuvastada, et ettevõtjad oleks RMK-lt saanud majandusliku eelise, mida nad ei oleks saavutanud tavalistes turutingimustes ja mis seetõttu asetanuks ettevõtjad võrreldes konkurentidega soodsamasse olukorda.

Analüüs ei tuvastanud, et metsamaterjal olnuks kokkulepete sõlmimise ajal turul defitsiidis, mis võinuks toetada eelise tekkimise argumentatsiooni. Pigem näitas majandusanalüüs, et RMK suutis tänu kestvuslepingutele suurendada oma metsamaterjali müügi koguseid, tekitada turgu ning seeläbi suurendada oma tulu.

"Teisisõnu viitas analüüs, et kokkulepete olemasolu võimaldas RMK-l teenida tulu, mida suure tõenäosusega kokkulepete puudumisel teenida võimalik ei oleks olnud, mistõttu on tõenäoline, et nende sõlmimine on olnud riigile kasulik, "märkis RMK pressiteates.

RMK tellis analüüsi peale seda, kui mullu suvel leidis riigikontroll oma auditiaruandes, et RMK sõlmitavate kestvuslepingute läbirääkimiste ja hinna kokkuleppimise reeglistik ei loo eeldusi metsamaterjali müügiks turuhinnaga, mis on metsaseadusest tulenev nõue ning et seetõttu jääb kasutamata võimalus metsamaterjali müügist rohkem teenida. Riigikontroll tõi riskina välja, et pikaajaliste lepingutega eritingimusi omanud ettevõtetele võib olla antud keelatud riigiabi.

Riigikontroll märkis ka, et RMK-l tuleks soodustada puidumüügil konkurentsi ja sõlmida pikaajalisi kestvuslepinguid avalike enampakkumiste alusel. Analüüsitud kolm kestvuslepingut olid sõlmitud ilma avaliku konkursita.

Polnud tavapärased tehingud

Analüüsis märgiti, et kõik kolm analüüsitud tehingut eristusid tavapärastest puidumüügi lepingutest, sest nendega valmistati ühtlasi ette suurte puitu tarbivate tehaste rajamist.

Näiteks Estonian Celliga sõlmitu leping eelnes kuni 350 000-tihumeetrise haavapuidu tarbimisvõimsusega tehase rajamisele. Selle lepinguga kohustus RMK tagama 140 000 tihumeetrit haavapuitu 10 aastakse fikseeritud hinnaga. Tehas hakkas tootma 2006. aastal.

Osula Graanuli ja Graanul Investiga sõlmitud lepingud eelnesid kahe pelletitehase rajamisele Võrumaale ja Järvamaale.

Analüüsis märgiti, et enne seda puudus kohalikul puidutööstusel piisav nõudlus kütte- ja paberipuidu järele, mistõttu suur osa sellest eksporditi töötlemata kujul. See tähendas seda, et puidu hind Eestis oli väga kõikuv ja põhimõtteliselt ennustamatu, mis ei meeldinud Eesti puidumüüjatele, sealhulgas RMK-le.

Eraldi koostati RMK tellimusel majandusanalüüs, mille endine konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja ja peaökonomist Juhan Põldroos (JP Economics).

Selle analüüsi järgi vastasid RMK ja Estonian Celli kestvuslepingu hinnad turutingimustele ning sama puudutas ka Osula Graanuli ja Graanul Investiga sõlmitud lepinguid.