Kliimaministeerium teatas, et esialgsetel andmetel oli nende eelmise eelarveaasta jääk umbes 835 miljonit eurot. Sellest ligi 536 miljonit moodustavad CO2 vahendid – raha, mille laekumist kõikuva ühikuhinna tõttu kuigi täpselt ennustada ei saa.

Oodatust suurema laekumisega on põhjendatud osa CO2 vahendite ülejäägist. Teine osa tuleneb projektidest, mille lõpetamine on edasi lükkunud. Samal põhjusel oli ka läinud aasta välisvahendite jääk umbes 227 miljonit eurot.

"Peamine põhjus ülekandmisel ongi see olnud, et projektid ei ole nii kiiresti käivitunud," rääkis kliimaministeeriumi kantsleri kohusetäitja Kristi Klaas. "Näiteks hangete läbiviimine või projekteerimine on kauem aega võtnud. Selle tõttu me kanname neid vahendeid edasi järgmistesse aastatesse."

Klaasi hinnangul on oluline, et Euroopa Liidu vahendid perioodi lõpuks ära kasutatakse. Nii-öelda piirmääraga eelarvevahendeid jäi kliimaministeeriumil läinud aastal kasutamata umbes 57 miljoni euro jagu.

"Riigieelarve vahenditest suurem osa, mis me järgmistesse aastatesse kanname, puudutab elektrivõrkude ehitamist selliselt, et nad oleks ilmastikutingimustele vastupidavamad," selgitas Klaas. "Seal ei olnud ka kõiki töid võimalik ühe aasta jooksul ära teha, nii et neid tehakse ka järgmiste aastate jooksul."

Endine rahandusminister reformierakondlane Mart Võrklaev ütles, et aastatagusega võrreldes on riigieelarve ülejääk vähenenud.

"Kui me vaatame personali- ja majandamiskulusid üldisemalt, siis seal on kahekordne vähenemine, ehk jääk on 152 miljonit. Aasta varem oli ta 156 miljoni euro võrra rohkem," sõnas Võrklaev.

"Ja samamoodi investeeringutes, kus on 91 miljonit jääki. Enne seda ta 80 miljonit rohkem. Ma näen, et me oleme õigel teel," ütles Võrklaev.

Samas märkis Võrklaev, et erinevateks tegevustoetusteks mõeldud raha jäi eelmisel aastal kasutamata ligi 1,2 miljardit eurot.

"Need on kulud, kus näiteks haridusministeerium annab raha edasi omavalitsustele eestikeelse hariduse tegemiseks. Või näiteks kultuuriministeeriumi haldusalas on riiklikult olulisteks kultuuriehitised. Kuna neid praegu ei ehitata, siis raha koguneb. Seal on jäägid suuremad ja ma arvan, et see on koht, kus saab paremini planeerimisega tegeleda," sõnas Võrklaev.

Võrklaev rõhutas, et praegune info läinud aasta eelarvejäägi kohta on esialgne. Ühtlasi ei pruugita kogu seda raha uude eelarveaastasse üle kanda.

"Seal tulebki teha põhjalik ülevaatamine, et millised rahad on kohustustega kaetud. Võibki olla, et näiteks välisvahendite puhul on otsused tehtud, et me neid projekte rahastame," selgitas poliitik, kuid lisas, et näiteks majandamis- ja personalikulude ülekandmist tasub kriitiliselt hinnata.

"Sest uuel aastal uues eelarves on jälle need samad vahendid olemas. Tuleb vaadata, miks need on kuhjunud ja kui seal head põhjust ei ole, siis pole mõtet neid üle kanda. Ma ise loodan, et need ka ei lähe ülekandmisele," ütles Võrklaev.

Sarnasele ülekantavate vahendite ümberhindamisele kutsus Võrklaev ministeeriume ka möödunud aastal.

"Keegi ei taha ju oma eelarvest raha ära anda," meenutas ta toonaseid arutelusid. "Ja eks seda vastukaja võib tagantjärgi ka meediast lugeda, et paha rahandusminister tuli ja tahtis kelleltki raha ära võtta ja siis oli tuhat põhjust, miks seda teha ei saanud. Elu näitab, et saab küll."

Võrklaeva erakonnakaaslane rahandusminister Jürgen Ligi ütles detsembris, et üle tuleks vaadata aastatetagune otsus, millega kaotati ülekantavate vahendite piirmäär. Kristi Klaas märkis, et sellise piirmäära mõju on ministeeriumitele erinev.

"Seda meelt ma olen, et kõik ministeeriumid peavad oma eelarvet suutma oma tegevuskulude osas väga hästi planeerida," ütles Klaas.

"Aga mis puudutab just välisvahendeid ja heitkogustega kauplemise süsteemi vahendeid, siis seal on seda määramatust niivõrd palju. Eriti mis puudutab hangete läbiviimist ja projekteerimist. Näiteks kui kuskil mõnda teed projekteerides selgub, et tee alt tulevad välja arheoloogilised leiud ja selle tõttu projekt viibib, siis seda küll kuidagi halva märgina ei tohi näha," rääkis Klaas.

Võrklaev sõnas, et ka tema rääkis enda ametiajal ülekantavatele vahenditele piiri seadmisest.

"Sest kokkuvõttes see motiveerib ja suunab kantslereid ja asekantslereid oma asju paremini planeerima ja raha ka ära kasutama. Sest mõte nendel investeeringutoetustel on see, et raha jõuaks majandusse ja nendeks asjadeks, mida on vaja sellel ajahetkel teha. Ehk me oleme planeerinud meetmed, andnud raha ja kui seda ära ei kasutata, siis võime mõelda, kas anname selle teise kohta, kus nõudlus on suurem," rääkis Võrklaev.