Sotsiaalkindlustusamet analüüsis lastekaitsetöö kvaliteeti 28 omavalitsuses, seejuures oli fookuses töö peredega, kus esineb lähisuhtevägivalda.

SKA õiguse ja järelevalve osakonna juhtivspetsialist Aasa Harjak tõi probleemina välja laste abivajaduse hindamise, milles oli puudusi kõigis kontrollitud omavalitsustes.

"Laste abivajaduse hindamisest sõltub kogu lastekaitsetöö kvaliteet," tõdes Harjak ja selgitas, et selle käigus tuleb hinnata lapse tervislikku, psühholoogilist, hariduslikku ja kognitiivset olukorda, perekonna majanduslikku seisu ja ka lapsevanemate hariduslikke oskusi. Aitama saab hakata siis, kui kõik riskitegurid on välja selgitatud, kuid kui seda pole põhjalikult tehtud, ei saa ka abi adekvaatne olla.

"Tihti pole üldse vanemaid analüüsitud, aga lapse elu ju sõltubki otseselt vanemate oskustest," sõnas Harjak.

Teise teemana, mille puhul oli rikkumisi rohkelt, tõi ta välja lapse arvamuse välja selgitamata ja dokumenteerimata jätmise. Seaduse järgi peab laps saama kaasa rääkida kõiges, mis tema elu puudutab, ja ei päde ka arvamus, et paariaastane ei oska veel infot anda.

Harjak märkis, et lastekaitsetöötaja on erialase väljaõppega ja peab oskama vaadelda ka kas või kahekuusest imikut - sellisel puhul saab hinnata, kui turvaline on tema keskkond ja millised suhted kodus valitsevad. Vähe kõneleva väikelapse puhul saab aga jälgida näiteks tema eneseteenindusoskusi.

"Või kui tuleb lastekaitsetöötajale signaal, et ema tarvitab alkoholi /.../, siis on häid näiteid, kus töötaja võtab samal päeval ühendust lasteaiaga ja palub anda põhjalik iseloomustus - kas laps tuleb lasteaeda hoolitsetuna, kas ta üldse käib kohal, kas ta ootab vanemaid järele või pigem kardab neid," kirjeldas Harjak. "Lapse arvamuse väljaselgitamine on väga laiapõhjaline ja oluline juhtumi lahendamise kvaliteedi juures".

Veel ühe sagedase rikkumisena tõi Harjak välja olukorrad, kus lapsega juhtunu järel ei algatata juhtumikorralduslikku võrgustikutööd. Bürokraatlik termin peidab enda taga seda, et kui kohalik omavalitsus saab teada abivajavast lapsest, peab ta otsekohe tema olukorda hindama ja selle parandamiseks meetmed kasutusele võtma.

Tegelikkuses on aga olnud juhtumeid, kus on algatatud lihtmenetlus ehk politseilt lähisuhtevägivalla teate saanud lastekaitsetöötaja helistab lapse emale ja telefonile ei vastata ning sellega saab asi justkui joone alla. Harjak tõdes, et olukordi, kus tõepoolest saab last ainult ühe abimeetmega aidata ja seejärel läheb pere eluga edasi, on lähisuhtevägivalla puhul harva.

Osa lastekaitsjaid ei ole lähisuhtevägivalla mõjudega kursis

Spetsialist tõi välja, et kui üks last kasvatavatest isikutest on selline lähisuhtevägivalla ohver, et tema elu ja tervis on ohus, siis on lastekaitsetöötaja kohustatud sellele perele juhtumikorralduse algatama, ilma et tal oleks kaalutlusõigust. Juhtumikorraldus tähendab, et lahti tuleb kirjutada kõik lapsega seotud kitsaskohad ja riskid, pere toetusvajadus ja ressursid ning ka kuupäevad, mis ajaks midagi läbi viia ning millal kasutatud meetodid üle vaadata ja nende tulemuslikkust hinnata.

"Ka eelmisel aastal kogesime veel, et lastekaitsetöötajad polnud seadusemuudatusest teadlikud," tõdes Harjak. "Tuvastasime veel ka seda, et puudus teadlikkus, mida lähisuhtevägivald üldse lapsele tähendab ja kuivõrd see last mõjutab. Üks lastekaitsetöötaja ütles, et laps pole abivajaja: isa ja ema peksavad teineteist, aga last ei peksa, teda nad armastavad. See pole asjakohane suhtumine, sest kui laps sellises keskkonnas elab, on mõjutatud tema areng ja heaolu, suured ohud on talle terveks eluks ja sellest peab olema teadlik."

Eraldi probleemina tõi Harjak välja omavalitsuste tendentsi mingit teenust sisse osta ja siis kõigile abivajajatele just seda pakkuda. Ta tõi näiteks saviteraapia ja märkis, et see on kindlasti tore ja kasulik, ent kui omavalitsus on selle teenuse sisse ostnud ja suunab ükskõik millise probleemiga pered saviteraapiasse, siis jäävad kõrvale muud olulised asjaolud, näiteks võib laps vajada hoopis vaimse tervise õe abi, rehabilitatsiooniteenust või muud sellist.

"Käepäraseid vahendeid ei saa olla, vaid tuleb otsida spetsiifilist abi, mida laps vajab," ütles Harjak.

Samas ei sõltu tema sõnul kõik lastekaitsetöötajatest, nagu avalikkuses vahel arvatakse, sest töötajale peab tingimused tagama kohalik omavalitsus. Kui aga omavalitsuses on ainult üks lastekaitsetöötaja, kes rügab kolmel kohal, ei ole tal võimalik kõiki peresid piisavalt aidata.

SKA õiguse ja järelevalve osakonna juhtivspetsialist tõi välja, et lastekaitsjate tööd mõjutab ka kaadrivoolavus. Lastekaitsjad liiguvad töölt ära ja uus inimene peab võrgustiku üle võtma. Uus töötaja hakkab tegelema kõige karjuvamate juhtumitega, kuid osa eelmise töötajaga pooleli jäänud juhtumeid jäävadki pooleli.

Siiski tõdes Harjak, kes on oma tööd teinud seitse aastat, et lastekaitses on asjad aastatega järjest paremaks läinud.

"Töö lastega on läinud oluliselt süsteemsemaks ja sisukamaks, proovitakse puudusi ja vigu vältida," kinnitas ta.

SKA rõhutab, et KOV peab tagama abivajavale lapsele järjepideva abi, mis lähtub tema parimatest huvidest. Seetõttu soovitab SKA omavalitsustel lastekaitsjate töökorraldus üle vaadata, taotleda raskemate juhtumite puhul SKA laste heaolu osakonnalt nõustamist ning läbida tasuta e-kursus lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise teemal.