LHV portfellihalduri Kaius Kiivramehe sõnul on Balti aktsiaturg välisinvestorist praeguseks suhteliselt tühi ning siin tegutsevad välisinvestorid on samuti peamiselt Eestist juhitavad fondid. "Klassikalist välisinvestorit pole Balti turul ammu näha olnud," märkis ta. 

Pigem tegutseb kohalikul aktsiaturul tugev kodumaine investorbaas, kes oskab oma riske ja võimalusi hinnata. Eesti investorid on ka piisavalt jõukaks saanud ning kohalik turg piisavalt väike, et viimastel aastatel on nende seas populaarseks saanud USA indeksfondid ja tehnoloogiaaktsiaid. 

"Kui vaadata, kus on välisinvestorid Baltikumis aktiivsed, siis suurtes võlakirjaemissioonides," rääkis ta, viidates ka hiljutisele mitmekordselt üle märgitud Luminori võlakirjaemissioonile. "Siin otsest regiooni riski välisinvestorite silmis ei peegeldu minu meelest."

Kiivramehe sõnul võib Balti aktsiaturgu lihtsalt pidada ebalikviidseks turuks. 

Seda kinnitab ka Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak, kelle sõnul ei ole tavainvestori käitumises Balti turgudel erilist muutust näha. "Küll aga on mõneti vähenenud optimism ja aktiivsus, mis tulenes viimastel kuudel sõna võtnud asjatundjate positiivsetest kommentaaridest, et kohalikel turgudel võib hea hinnatasemega investeeringuid leida."

Arak nentis, et julgeolekuteemad võivad mõjuda mõneti rahustavalt ning kindlasti avaldab mõju ka välisturgude tavapärasest suurem hindade kõikumine ning langused.

"Välisinvestorite poolelt on näha hoopis mõningast ostuhuvi kasvu suurimates nimedes, ilmselt kasutatakse võimalust positsioone sisse võtta. Kuna välisinvestorite panus meie kohalikul turul on viimastel aastatel juba väga madal olnud, on raske siit veel alla minna, ning aktiivsuse kasv kergem tulema," kirjeldas Arak. 

Seejuures on Araku sõnul näha investorite huvi kasvu USA ja Euroopa aktsiate suunas. USA-s paeluvad siinseid investoreid mitmete indeksite ja sektorite hinnalangused. Eelküige väljutakse tehnoloogiast ja teistest kõrgelt hinnastatud riskantsematest sektoritest ning sisenetakse turvalisematesse, nagu tervishoid, finantssektor ja energeetika.

"Euroopa turgudelt aga paistab selgelt suundumus siseneda kaitsetööstusega seotud ettevõtetesse," lisas Arak.

USA otsused ei peaks tulema turgudele üllatusena

Ükski USA presidendi Donald Trumpi poliitika turgudele otseselt suure üllatusena ei saa tulla, nentis Kiivramees. "Need on asjad, mida ta on ka kampaania käigus rääkinud. Me ise nimetame seda deglobaliseerumiseks või protektsionismiks. Ei ole enam seda, et viime tootmise sinna, kus on kõige odavam, kõik üritavad tekki enda poole tõmmata."

Viimaste nädalate jooksul on tema sõnul kõige suurem muutus toimunud Euroopas sisemiselt. "Uus Kristlike Demokraatide potentsiaalne kantsler Friedrich Merz on ikkagi väga teistmoodi ja teistsuguste sõnumitega kantsler potentsiaalselt, kui varasemalt näinud oleme. Ta on olnud väga jõuliste sõnumitega just majanduse elavdamise ja investeeringute tegemise suunas. Kui sinna otsa lisada Müncheni julgeolekukonverents ja reedene Valge Maja tsirkus, on see pannud eurooplased end kiirelt liigutama," kirjeldas ta.

Euroopas ongi Kiivramehe hinnangul viimase kümnendi jooksul tegeletud kasinusmeetmetega ning välditud investeeringute tegemist. "Siin on selgelt muutus toimumas."

Kiivramees kirjeldas, et kui USA-s on selgelt uuel administratsioonil soov eelarvedefitsiiti alla saada, siis Euroopa plaanib kaitsekuludeks defitsiiti hoopiski suurendada.

"Ühelt poolt Elon Muski DOGE initsiatiiv on seesama kasinusmeetmete programm, millega Euroopa kümme aastat tegeles. Kui riik kulutab, on riigisektori kulud erasektori tulud ja seetõttu on erasektori tulud suuremad. Kui minna eelarvedefitsiiti kärpima, siis tervikuna võetakse majandusest raha välja. Eelarvedefitsiit on USA-s olnud selle majanduse käimapanev jõud viimased aastad," rääkis ta.

Turgudele vajalik raputus

Seejuures piirab USA ka immigratsiooni, mis on viimastel aastatel toonud nende turule odavat tööjõudu ja hoidnud ettevõtetel tööjõulukulud all. USA-le see lühiajaliselt väga soodne ei ole, nentis Kiivramees.

"Euroopas selgelt on finantsturud oluliselt soodsamalt hinnastatud kui USA omad ja kui majandus hakkab elavnema suuremate riigipoolsete kulutuste näol, siis need on alati hästi tugeva mõjuga," märkis ta.

"Kui eelarvedefitsiite kärbitakse, siis see jahutab majandust, kui defitsiite suurendatakse, siis see elavdab majandust," rõhutas Kiivramees.

Aktsiaturud peegeldavad tulevikuootusi ning tänast olukorda aktsiaturgudel vaadates on Kiivramehe sõnul näha, et USA turud on miinuses ning Saksamaa on tõusnud. "Euroopa osas oli investorite meelsus hästi must, natukenegi valgust tunneli lõpus võib varad suurelt liikuma panna."

"Euroopa tervikuna on nii pikalt virelenud, et see, mis viimaste nädalate jooksul toimus, on Euroopale olnud vajalik raputus." Trumpi lubadustest tolle kehtestada vaatasid investorid Kiivramehe sõnul läbi ega pidanud neid realistlikeks.

Kiivramees tõi välja, et viimastel päevadel on ka euro hakanud tugevnema dollari osas. "See mingis mõttes peegeldab seda turgude baromeetrit päris hästi." Seejuures tuleb valuuta riski arvestada ka kodumaisel investoril USA turule investeerides.