Oluline neljapäeval, 6. märtsil kell 20.31:

- Krõvõi Rihi tabanud Vene raketirünnakus hukkus neli ja sai viga 31 inimest;

- Prantsusmaa pakub Ukrainale oma luureandmeid;

- Austraalia on valmis kaaluma Ukrainasse rahuvalvajate saatmist;

- Ukraina on huvitatud koostööst Itaaliaga kaitsetööstuse vallas;

- Prantsusmaa kutsub kokku rahuvalvajate saatmisest huvitatud riikide sõjaväejuhid;

- Holland lubab Ukrainale järgmiseks aastaks toetust 3,5 miljardit eurot;

- Trumpi nõunikud peavad kõnelusi Zelenski poliitiliste vastastega;

- Le Pen ja Farage kritiseerisid USA juhtkonna tegevust;

Peaminister: Norra enam kui kahekordistab tänavuse abi Ukrainale

Norra enam kui kahekordistab oma tänavuse abi Ukrainale, tõstes selle aastase kogusumma 7,2 miljardi euroni, teatas neljapäeval peaminister Jonas Gahr Støre.

"Norra abi aitab Ukrainal seista vastu Venemaale ja tugevdab rahuplaani, mille kallal Euroopa riigid töötavad," ütles Støre.

Krõvõi Rihi tabanud Vene raketirünnakus hukkus neli ja sai viga 31 inimest

Vene relvajõudude väljatulistatud rakett tabas kolmapäeva õhtul hotelli Krõvõi Rihis, hukkus neli ja vigastada sai 31 inimest, sealhulgas laps, teatas Ukraina riiklik hädaabiteenistus.

"Kahjuks sai rünnakus surma neli inimest," kirjutas president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias. "Me ei tohi peatuda Venemaa survestamises, et see lõpetaks sõja ja terrori inimelude vastu."

Rakett tabas viiekorruselist hotelli kella kümne paiku. Hotelli oli end just vahetult enne raketirünnakut sisse registreerinud rühm humanitaarabiorganisatsioonide vabatahtlikke Ukrainast, USA-st ja Suurbritanniast, kuid nad pääsesid eluga, kuna suundusid kiiresti pärast õhuhäiret varjendisse, lisas Zelenski.

Raketitabamuses viga saanud 31 inimesest 14 olid raskes seisundis, ütles Dnipropetrovski oblasti kuberner Serhi Lõssak.

Päästjad otsivad veel neljapäeva hommikul rusude vahele jäänud inimesi, teatasid ametnikud.

Lisaks hotellile said ümbruskonnas kannatada ka 14 kortermaja, postkontor ja 12 kauplust, ütles kuberner.

Ukraina sõjaväe teatel lasid Vene väed öösel Ukraina pihta kaks ballistilist raketti ja 112 drooni.

Dnipropetrovski oblastis asuv Krõvõi Rih on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kodulinn ja see on Venemaa raketirünnakute sagedane sihtmärk. Linnas elab umbes 660 000 elanikku ja see on oblasti suuruselt teine ​​linn, mis asub rindejoonest umbes 70 kilomeetrit loodes.

Viimane tõsisem õhurünnak tabas linna 22. veebruaril, milles üks inimene sai surma ja viis haavata.

Prantsusmaa pakub Ukrainale oma luureandmeid

Prantsusmaa pakub Ukrainale enda luureandmeid, ütles kaitseminister Sebastien Lecornu neljapäeval, päev pärast seda, kui USA teatas, et peatab luureinfo jagamise Kiieviga.

"Meil on luureressursse, mida kasutame ukrainlaste abistamiseks," ütles Lecornu raadiojaamale France Inter.

USA peatas teisipäeval sõjalise abi andmise Ukrainale ning kolmapäeval ka luureandmete edastamise Kiievile, mis takistab Ukraina vägedel Vene sihtmärke rünnata. Otsusega soovib Washington suurendada survet Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, et too nõustuks USA presidendi Donald Trumpi pakutud rahukõnelustega.

"See on peatatud alates eile pärastlõunast," ütles Lecornu, viidates USA luureinfo jagamise peatamisele. "Ma arvan, et meie Briti sõprade jaoks, kes on Ameerika Ühendriikidega ühises luurekogukonnas, on see keerulisem," lisas ta.

Lavrov väitis, et Euroopa väe Ukrainasse saatmises kompromissi ei tehta

Venemaa on Euroopa vägede rahuvalvemissioonile Ukrainas resoluutselt vastu ega pea võimalikuks selles küsimuses minna kompromissile, väitis agressorriigi välisminister Sergei Lavrov neljapäeval.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov süüdistas veel Prantsusmaad Ukraina relvakonflikti jätkamise soovimises, taustaks Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni väljaütlemised, mille kohaselt võib Pariis kaaluda oma tuumavihmavarju laiendamist Euroopa partneritele.

"Tunne on, et Prantsusmaa tahab sõja jätkumist," seletas Peskov.

Austraalia on valmis kaaluma Ukrainasse rahuvalvajate saatmist

Austraalia peaminister Anthony Albanese teatas, et on valmis kaaluma osalemist Ukraina rahuvalveoperatsioonis.

Albanese ütles teisipäeval Sydneys ajakirjanikega rääkides, et Austraalia on avatud taotlustele osalemiseks Ukraina rahuvalveoperatsioonidel, vahendas Ukraina uudistekanal UNN väljaannet Bloomberg.

"Praegu on käimas arutelud võimaliku rahuvalve üle ja minu valitsuse seisukohast oleme valmis kaaluma kõiki ettepanekuid," ütles Austraalia peaminister. "Toetame Ukraina rahvast ja president Volodõmõr Zelenskit," lisas Anthony Albanese.

UNN juhtis tähelepanu sellele, et Austraalia peaministri kommentaarid tulid pärast seda, kui USA president Donald Trump andis korralduse peatada kogu USA sõjaline abi Ukrainale, püüdes suurendada survet president Zelenskile pärast kahe juhi eelmise nädala vaidlust Valges Majas.

Ukraina on huvitatud koostööst Itaaliaga kaitsetööstuse vallas

Ukrainal ja Itaalial on väljavaateid koostöö laiendamiseks kaitse- ja toiduainetööstuse ning metallurgia vallas, ütles kolmapäeval Ukraina taastamise konverentsi ettevalmistaval üritusel esimene asepeaminister ja majandusminister Julia Svõrõdenko.

"Alates täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on Itaalia pakkunud märkimisväärset rahastust ja toetust ning seda eriti energiasüsteemi jaoks. Oleme nüüd jõudmas oma riikide vahelise koostöö uude faasi. Me seisame silmitsi seni suurima väljakutsega – Ukraina taastamisega. See annab Itaalia ettevõtetele olulise võimaluse," rääkis minister Itaalia delegatsioonile.

Svõrõdenko rõhutas, et Ukraina viib ellu mitmeid reforme oma ärikliima parandamiseks ja Euroopa Liiduga ühinemise kiirendamiseks. Lisaks on Ukrainal ja Itaalial juba näiteid edukast ärikoostööst.

"Oleme veendunud, et Itaalia ettevõtete kindlustus- ja finantseerimismehhanisme Ukrainas on vaja laiendada. Oleme huvitatud oma kaitsetööstuse laiendamisest ja soovime teha koostööd Itaalia ettevõtetega relvatootmise lokaliseerimisel ja kõrgtehnoloogilise varustuse tarnimisel," sõnas asepeaminister.

Samuti nimetas Svõrõdenko paljutõotavateks koostöövaldkondadeks toiduainete tootmist ja rohelist metallurgiat.

"Soovin kutsuda Itaalia eraettevõtete esindajaid Ukrainasse," lisas minister.

Nagu varem teatatud, siis allkirjastasid Ukraina Metinvest Group ja Itaalia Danieli veebruaris lepingu terasetehase ehituse alustamiseks Itaalias asuvas Piombinos.

Ukraina taastamise konverents toimub 10. ja 11. juulil 2025 Roomas.

Prantsusmaa kutsub kokku rahuvalvajate saatmisest huvitatud riikide sõjaväejuhid

Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas, et järgmisel nädalal kogunevad Pariisis nende riikide relvajõudude peastaabi ülemad, kes on valmis saatma oma väed Ukrainasse rahu tagama.

Macron tunnistas kolmapäeva õhtul tehtud telepöördumises, et Ukrainas rahu tagamiseks võib osutuda vajalikuks Euroopa vägede paigutamine sinna.

"Nad ei lähe täna võitlema, nad ei lähe võitlema eesliinile, kuid nad on seal niipea, kui rahu sõlmitakse, et tagada selle täielik täitmine," ütles Prantsuse liider.

Holland lubab Ukrainale järgmiseks aastaks toetust 3,5 miljardit eurot

Hollandi valitsus reserveerib 2026. aastaks 3,5 miljardit eurot Ukraina toetamise jätkamiseks, ütles peaminister Dick Schoof kolmapäeval.

Schoofi sõnul tagavad need vahendid Hollandi toetuse jätkumise muutumatul kujul ka järgmisel aastal, lisades, et raha saab vajadusel kasutada ka 2025. aastal.

Eelmine Hollandi valitsus oli juba eraldanud võrreldava summa Ukraina toetamiseks ka käesolevaks aastaks.

Peaminister ütles, et 700 miljonit eurot neist fondidest kasutatakse Ukraina droonidesse investeerimiseks.

Trumpi nõunikud peavad kõnelusi Zelenski poliitiliste vastastega

USA presidendi Donald Trumpi meeskonna neli kõrget liiget on pidanud kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski peamiste poliitiliste vastastega, teatas väljaanne Politico kolmapäeval.

Läbirääkimisi peeti Ukraina opositsiooniliidri Julia Tõmošenko ja endise presidendi Petro Porošenko partei kõrgemate liikmetega, vahendas Politico kolme Ukraina seadusandjat ja USA vabariiklaste välispoliitika meeskonna eksperti.

Raporti kohaselt arutati, kas Ukrainas võiksid lähiajal toimuda presidendivalimised, märkis Politico. Presidendivaimisi on kooskõlas riigi põhiseadusega edasi lükatud, kuna Ukrainas kehtib endiselt sõjaseisukord. Valimiste korraldamise vastaste sõnul ei pruugi olla võimalik neid praegu reeglitepäraselt läbi viia ja lisaks võivad need anda Venemaa jaoks soodsa tulemuse, kuna paljud potentsiaalsed valijad on rindel või elavad pagulastena välismaal.

Politico hinnangul on Trumpi abid kindlad, et Zelenski kaotaks valimistel sõjaväsimuse ja avalikkuse pahameele tõttu lokkava korruptsiooni pärast. Kuid ehkki Zelenski toetus on küsitluste kohaselt langenud, on see uuesti tõusnud pärast eelmise nädala tüli Valges Majas, kui Ukraina liidrile näidati ust pärast avalikku tüli president Trumpi ja asepresident JD Vance'iga. Värskeim küsitlus näitab, et Zelenski on presidendivalimistel endiselt piisava vahega kõige populaarsem kandidaat.

Le Pen ja Farage kritiseerisid USA juhtkonna tegevust

Mitmed USA presidendi Donald Trumpi pikaaegsed liitlased Euroopas on hakanud kritiseerima tema administratsiooni hiljutisi otsuseid ja avaldusi, seisab sotsiaalmeediakontol OSINTdefender avaldatud ülevaates.

Several of U.S. President Trump's longtime allies in Europe have begun to criticize recent decisions and statements made by his administration; with Marine Le Pen, the leader of France's far-right National Rally political party, calling the United States' decision to halt the… pic.twitter.com/RNagOWd9Av

— OSINTdefender (@sentdefender) March 5, 2025

Prantsusmaa paremäärmusliku Rahvusliku Liikumise juht Marine Le Pen nimetas ajalehega Le Figaro rääkides USA otsust peatada sõjalise abi andmine Ukrainale brutaalseks, julmaks ja taunitavaks.

Ka Ühendkuningriigi Reformipartei juht Briti parlamendis Nigel Farage mõistis hukka abiandmise peatamise Ukrainale.

"USA ja Ukraina kõneluste ja abi katkemine aitab ainult Putinit. Ma loodan, et peaminister Keir Starmer  saab kasutada oma uut rolli nende kahe ühendamiseks ja peagi," kirjutas Farage sotsiaalmeediakontol X.

Farage kritiseeris ka USA asepresidendi JD Vance'i hiljutist avaldust, milles ta solvas Ühendkuningriiki ja Prantsusmaad, nimetades neid juhuslikeks riikideks, kes pole sõda pidanud 30 või 40 aastat, pärast seda, kui mõlemad riigid olid avalikult pakkunud välja, et nad osaleks rahuvalves, kui Ukrainas saavutatakse rahu.

"JD Vance eksib. [See on] Vale, vale, vale. 20 aastat kulutasime Afganistanis proportsionaalselt meie suurusega võrreldes Ameerika panusega sama palju raha, panime välja sama palju mehi ja naisi ning kandsime sama suuri kaotusi," rõhutas Farage.

Vance on pärast öelnud, et ta ei rääkinud selles avalduses Ühendkuningriigist ja Prantsusmaast, kuigi mõlemad riigid on ainsate seas, kes olid vaid mõni päev varem avalikult teatanud oma toetusest Ukraina rahuvalvejõududele.