Eesti muinsuskaitse seltsi eestvedamisel korraldati märtsipommitamise aastapäeval mitu mälestusüritust. Tänavu on Tallinna linn eraldanud 3500 eurot ürituste toetamiseks.

Pühapäeval kell 12 toimus traditsiooniline mälestusteenistus Siselinna kalmistul pommitamisohvrite mälestusmärgi juures.

Siselinna kalmistule, kus igal aastal märtsipommitamises hukkunuid mälestatakse, jõuab aasta-aastalt aga aina vähem neid, kes märtsipommitamist ise mäletavad. Juta Tõnson oli 10-aastane, kui 9. märtsi pommitamisel süttis nende kodu Koidu tänaval. Ema koos nelja lapsega jõudis minna varjule maja keldrisse.

"Pidi olema proovihäire õhtul, aga veerand tundi enne seda hakkas häire ja hakkasid pommid tulema ka," meenutas Tõnson "Aktuaalsele kaamerale".

"Terve Koidu tänav põles. Seal ei jäänud ühtegi maja järele. /.../ Ülevalt põles ja ema võttis veel oma asju välja, mis võtta andis. Kui tuli see teine pommitamise laine, siis me läksime Kristiine luhale, siis nii öeldi," rääkis ta.

Nõukogude armee õhurünnakutes heideti alla umbes 3000 lõhke- või süütepommi. Pommitamise märklauaks olidki just elurajoonid. Oma kodust jäi ilma ligi 20 000 tallinlast. Rängalt sai kannatada vanalinn Harju tänava ümbruses ning tulemöllus hävis Estonia teatrimaja, süttis ka Niguliste kirik ja vaekoda Raekoja platsil. Tallinna märtsipommitamses hukkus üle 700 inimese.

"Kui me vaatame neid nimesid siin, kes hukkusid, siis on väga vanu inimesi, kes olid sündinud 19. sajandil. Aga on ka lapsi, kes on on sündinud 1942. Kes tahab tulevikku, see peab mäletama minevikku," sõnas muinsuskaitse seltsi auesimees Trivimi Velliste.

Sügisel võttis Tallinna linnavolikogu vastu otsuse, mille kohaselt kuulutati 9. märts ülelinnaliseks mälestuspäevaks.

"Samasugune pommitamine käib ju kogu aeg Ukrainas ning see väga mõjutab neid inimesi, kes seal on. See tähendab, et meie toetus neile peab olema maksimaalne. Selleks, et see meil endil ära ei ununeks, tuleb meelde tuletada, et Tallinn on midagi sellist läbi elanud," ütles abilinnapea Madle LIppus.

Pühapäeva õhtul kell 18 algas Niguliste kirikus mälestusteenistus ja -kontsert, kus esines ansambel Linnamuusikud. Sõna võtsid Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski ja endine Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam. Kell 19.15 süüdatakse Harju tänaval küünlad ning helisevad Tallinna kirikute leinakellad.

2024. aasta oktoobris võttis Tallinna linnavolikogu vastu otsuse, mille kohaselt kuulutati 9. märts ülelinnaliseks mälestuspäevaks. See tähendab, et 9. märtsil heiskavad kõik linna asutused oma lipud leinalipuna ning ei korraldata mälestuspäevaga kokkusobimatuid üritusi.

1944. aasta märtsis pommitas Nõukogude õhuvägi Tallinna ja teisi Eesti linnu. Tallinnale korraldati 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl kaks pommirünnakut, milles hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 maja sai kahjustada. Teiste hulgas Estonia teater ja Niguliste kirik.

Märtsipommitamise tagajärjel jäid umbes 20 000 Eesti pealinna elanikku ilma oma kodust, hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Eesti muinsuskaitse seltsi eestvõttel on 9. märtsil Tallinnas pommitamise ohvreid mälestatud 1989. aastast.