Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et jaanuaris jätkus 2024. aasta teises pooles alanud väliskaubanduse kasv.

"Kaubavahetuses Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas eksport 11 protsenti ja import üheksa protsenti, liiduvälistesse riikidesse kasvas aga eksport 19 protsenti ja import nendest lausa 57 protsenti. Seda mõjutas enim kaupade suurem väljavedu Ameerika Ühendriikidesse ning suurem sissevedu Türgist," lisas Leppmets.

Jaanuaris kasvas enim mineraalsete toodete eksport 

Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15 protsenti koguekspordist), puitu ja puittooteid (12 protsenti) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12 protsenti).

Võrreldes 2024. aasta jaanuariga kasvas enim mineraalsete toodete (42 miljoni euro võrra ehk 37 protsenti), puidu ja puittoodete (35 miljoni euro võrra ehk 23 protsenti) ning elektriseadmete (30 miljoni euro võrra ehk 15 protsenti) väljavedu Eestist. Kõige rohkem ehk 17 miljoni euro võrra (13 protsenti) vähenes mehaaniliste masinate eksport.

Eesti päritolu kaupade eksport kasvas jaanuaris aastaga sarnaselt reekspordiga 13 protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis jäi samale tasemele, moodustades 2025. aasta jaanuaris sellest 65 protsenti.

Jaanuaris eksporditi kaupu enim Soome (17 protsenti koguekspordist), Rootsi (üheksa protsenti), Lätti (kaheksa protsenti) ja Leetu (kaheksa protsenti). Soome viidi kõige rohkem mineraalseid tooteid, Rootsi elektriseadmeid ning Lätti ja Leetu transpordivahendeid.

Enim suurenes kaupade väljavedu Hollandisse (37 miljoni euro võrra ehk 97 protsenti), kuhu viidi mullusest rohkem puitu ja puittooteid. Kõige rohkem ehk 10 miljoni euro võrra vähenes kaupade eksport Lätti ja Venemaale. Lätti viidi vähem mineraalseid tooteid, Venemaale mehaanilisi masinaid.

Jaanuaris imporditi enim transpordivahendeid

Enim imporditi jaanuaris transpordivahendeid (14 protsenti koguimpordist), elektriseadmeid (13 protsenti) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13 protsenti).

Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem transpordivahendite (57 miljoni euro võrra ehk 30 protsenti), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (42 miljoni euro võrra ehk 22 protsenti) ning mehaaniliste masinate (33 miljoni euro võrra ehk 26 protsenti) sissevedu. Enim ehk kaheksa miljoni euro võrra (neli protsenti) vähenes mineraalsete toodete import.

Peamised impordipartnerid olid jaanuaris Läti (14 protsenti koguimpordist), Saksamaa (12 protsenti), Leedu (10 protsenti) ja Soome (10 protsenti).

Lätist, Leedust ja Soomest toodi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning Saksamaalt mehaanilisi masinaid.

Aastaga kasvas kaupade sissevedu enim Türgist (54 miljoni euro võrra ehk ligi viis korda), kust toodi rohkem transpordivahendeid. Kõige rohkem ehk 42 miljoni euro võrra (19 protsenti) vähenes kaupade import Soomest, kust osteti mullusest vähem mineraalseid tooteid.