Elektrilevi võrguteenuse müügitulu oli eelmisel aastal 281,1 miljonit eurot, mis on 2,9 protsenti enam kui 2023. aastal, teatas ettevõte. Varustuskindluse tõstmiseks ja uute liitumiste võimaldamiseks investeeris Elektrilevi mullu 132 miljonit eurot. Tootmisvõimsus Elektrilevi võrgus ulatus 2024. aasta lõpuks 947 MW-ni.

"Viimasel kahel aastal oleme võrku investeerinud kokku 300 miljonit, võrgutasuga oli sellest kaetud 70 miljonit. Seega oleme suuresti investeerinud laenude ning kasumi arvelt, mis omakorda toob kaasa kõrgemad amortisatsioonikulud, finantskulude kasvu ja madalama kasumi," selgitas Elektrilevi finantsjuht Kristi Ojakäär.

Mullu oktoobris jõustus uus võrgutasu, mille keskmiseks kujunes 4,40 s/kWh. Võrgutasu tõus oli tingitud elektrivõrgu hooldus-, remondi- ja rikete likvideerimise kulude ja teiste tegevuskulude suurenemisest, põhjendas Elektrilevi.

2024. aastal ehitas Elektrilevi 348 uut alajaama ja 1168 km ilmastikukindlat võrku. Kokku haldab ja hooldab Elektrilevi üle Eesti 61 000 km elektrivõrku ja üle 24 000 alajaama.

"Selleks, et tagada tarbijatele stabiilne elektriühendus ja varustuskindlus ning kiire rikete lahendamine, vajab meie vananev võrk iga-aastaselt tunduvalt suuremaid investeeringuid kui senine võrgutasu on võimaldanud," ütles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Riketest tingitud elektrikatkestuste keskmine kestus (SAIDI) oli 2024. aastal 142 minutit, mida oli oluliselt vähem kui aasta varem (2023. aastal 450 minutit).

Härm lisas, et elektrivõrgu seadmete elueaks loetakse 40 aastat ning eluea ületanud seadmete väljavahetamiseks peaks ettevõte igal aastal investeerima 145 miljonit eurot. "Seda me tänase tariifiga aga ei suuda. Nii ongi juba täna tööea ületanud vara võrgus 26 protsenti," sõnas Härm.

2024. aasta lõpu seisuga oli Elektrilevi madalpingevõrgust ilmastikukindel 96,5  protsenti, kogu madalpinge ja keskpinge võrgust oli kokku ilmastikukindel 75,4 protsenti. Seega on Elektrilevi enda kinnitusel saavutanud riiklikus energiamajanduse arengukavas 2030. aastaks seatud eesmärgi.

Härmi sõnul on näha viimaste aastate elektritootjate liitumiste rekordilise kasvu pidurdumist. Liitumishuvi vähenemist oli märgata juba 2023. aastal ning sama trend jätkus ka mullu. 2024. aasta alguseks oli Elektrilevi jaotusvõrguga ühendatud tootmismooduleid 20 925 tarbimiskohas koguvõimsusega 830 MW. Aasta lõpu seisuga oli võrku lisandunud 1 547 uut elektritootjat ehk kokku oli elektritootjaid 22 472 tarbimiskohas. Võrku lisandunud uutest elektritootjatest 1328 olid mikrotootjad. Arvuliselt jäi võrku lisandunud uute elektritootjate arv varasemate aastate juurdekasvuga võrreldes üle kolme korra väiksemaks.