Esimese osa töö eesmärk on hinnata Paldiski vesisalvesti mõjusid Eesti elektrihinnale võrreldes akusalvestiga. Selleks modelleeritakse elektriturgu kolme eri stsenaariumiga. Elektrituru modelleerimine peab hõlmama Euroopa ühtset elektriturgu.

Stsenaariumid tuleb koostada kolme kalendriaasta kohta: 2030, 2035 ja 2040.

Teine osa väikehankest hõlmab suurtarbija/tööstuse elektrienergia hinna modelleerimist komponentide lõikes – taastuvenergia tasu, võrgutasu, maksud, aktsiis – aastatel 2025, 2030, 2035 lähiriikides, s.t Lätis, Leedus, Poolas, Soomes ja Rootsis.

Töös peavad olema eristatud suurtarbijad pingeastmete kaupa, millel liitumine toimub. Elektrihinna prognoos peab olema eristatud komponentide, s.t taastuvenergia tasu, võrgutasu, maksud, aktsiis alusel.

"Töö laiem eesmärk on hinnata taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks eri salvestusviiside ja mahtude mõju elektri hinnale. Salvestus toetab märkimisväärselt taastuvenergia kasutuselevõttu," kirjutas kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks hankedokumendis.

"Samuti mängivad taastuvenergia kasutusel märkimisväärset rolli suurtarbijad. Töö eesmärk on hinnata 500 MW pumphüdrosalvesti – mahtuvus 6000 MWh, 12 tundi – mõjusid Eesti elektrihinnale võrreldes akusalvestiga. Selleks modelleeritakse kolme elektrituru stsenaariumit. Elektrituru modelleerimine peab hõlmama Euroopa ühtset elektriturgu," kirjutas Vaks.

Hanke eeldatav maksumus on kuni 29 999 eurot käibemaksuta.

Paldiskisse rajatav vesisalvesti võimaldab salvestada 12 tunni jooksul kuus GWh energiat. Salvesti toodang on võrreldav Eesti majapidamiste keskmise ööpäevase elektritarbimisega. Strateegilise taristuprojektina on Energiasalve ettevalmistamist toetanud Euroopa Liidu Euroopa Ühendamise Rahastu.

Energiasalve investorid on AS Alexela, Sunly AS ja Vool OÜ.

Arendaja OÜ Energiasalv loodab Paldiski vesisalvesti, mis aitaks vähendada elektrihinna kõikumisi, valmis saada 2031. aastal. Väiksemas mahus võiks see elektrit salvestada juba kaks aastat varem.