Juba möödunud aasta suve hakul saatis välisministeerium kooskõlastusringile "Eesti Vabariigi valitsuse ja Saudi Araabia kuningriigi valitsuse vahelise üldise koostööleppe" teksti. Juulis, kui Eestit külastas Saudi Araabia välisminister Faisal bin Farhan Al-Saud, jäi lepe siiski allkirjastamata, sest siseministeerium tõstis üles mitu punast lippu.

Muuhulgas tegi sisejulgeoleku eest hoolitsevatele ametnikele muret punkt, mis rääkis koostöö edendamisest hariduse, loome ja noorsootöö vallas. Toonase teksti järgi pidid valitsused korraldama noorsootööasutuste-, ja liitude vahetusprogramme ja kogemuste vahetamist. Siseministeerium küsis, kas me ikka tahame, et Eestisse toodaks ultrakonservatiivse vahhabismiga seotud arusaamu. See islami haru on Saudi Araabia riigikorralduse alus.

5. märtsil saatis välisministeerium lepingu teksti uuesti laiali. Erinevalt eelmisest korrast pole laiem avalikkus tekstiga tutvuda saanud – see on plaanis avaldada alles pärast allkirjastamist – aga ministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna juht Priit Kallakas kinnitas, et uus tekst keskendub rohkem majanduskoostööle.

"Me ei räägi seal lepingus enam hariduse ja noorsootöö koostööst, vaid me räägime haridustehnoloogiate koostööst," sõnas Kallakas. Ta selgitas, et Eesti ettevõtete haridustehnoloogia vastu tuntakse Saudi Araabias suurt huvi. Samas noorsootöö koordineerimist ei pea ministeerium enam vajalikuks.

"Kui vabaühendused tahavad omavahel suhteid tihendada – palun väga. Aga me võtsime need aspektid välja, mida valitsus oma hoobadega ei reguleeri," ütles Kallakas.

Ta lisas, et oma roll teksti muutmisel oli ka siseministeeriumi ohukirjeldusel. "Eks needsamad läbirääkimised, mis siin vahepeal asutuste vahel on olnud, ongi selle tulemuseni viinud," sõnas Kallakas.

Venemaa sanktsioonidega punkti lepingusse ei tule

Ka kultuurikoostöö asemel räägitakse uues tekstis loomemajandusest. Ehkki lepingu fookus on pisut kitsam, keskendus majandusele ka eelmine versioon, mille esimene artikkel lubas koostööd kõigis majandusvaldkondades, "sealhulgas IKT, rohetehnoloogia, tööstuse, nafta, maavarade, naftakeemia, põllumajanduse, põllumajandusloomade, turismi ja tervishoiuga seotud projektides".

Aga siseministeerium muretses, et Saudi Araabia teeb hoogsat majanduskoostööd ka Venemaaga. Sestap pakuti sealt, et koostööleppes võiks olla punkt, mis kindlustaks, et Saudi Araabiat ei kasutataks Venemaale kehtestatud sanktsioonidest möödahiilimiseks. Sisuliselt sooviti lepingusse re-eksporti reguleerivat peatükki.

Priit Kallakas ütles, et riskidest saadakse aru ka välisministeeriumis. "Aga see kahjuks ei saa olla õiguslikult selle lepingu pädevus, kuna see on juba Euroopa Liidu taseme otsus. Me ei saa seda kahjuks ühepoolselt sisse panna," sõnas ta, ning rääkis, kuidas mõnda aega tagasi kogunesid 130 ettevõtet Eesti laheriikide strateegiaga tutvuma. Sellel üritusel tutvustasid võimalikke ohte nii välisministeeriumi kui ka siseministeeriumi esindajad.

Saudid näevad maailmale avanemisega vaeva

Kallakas rõhutas, et Eesti ettevõtete huvi laheriikide vastu üha kasvab ja et riigi hoogsam töö, mis sai alguse 2020. aasta Dubai EXPO-l, hakkab vilja kandma. Kaubavahetus on kasvanud nii Araabia Ühendemiraatide kui ka Saudi Araabiaga.

Kui seni siseneski muist meie ettevõtteid laheriikide turule läbi Emiraatide, siis viimasel ajal on Saudi Araabia roll järjest tugevnenud. "Eelmisel aastal kasvas teenuste eksport Saudi Araabiasse 40 protsenti," sõnas Kallakas.

Ka saudid ise näevad selle nimel tublisti vaeva. Riikliku programmi "Saudi Vison 2030" raames proovitakse ümber kujundada riigi kuvandit ja muutuda, nagu programmi moto ütleb "kogu Araabia ja islamimaailma südameks ning investeerimiskeskuseks".

USA välisministeeriumi läinud aastal avaldatud raportis tõdetakse samas, et endiselt on riigis probleeme kohtuväliste tapmiste, sunniviisilise kadumise, piinamise ja ajakirjanike vastu suunatud vägivallaga. Samas on Saudi Araabia USA jaoks strateegiline partner.

Eesti liitlaste majandused hoolivad demokraatia piiridest vähem

Ka Eesti ettevõtluse edendajad on aru saanud, et riigi ja majanduse suhted peavad demokraatlikust läänest kaugemale ulatuma. Kallakas tõi näiteks meiega sama väärtusruumi jagavad Soome, Rootsi ja Taani, kellel kõigil on Saudi Araabias ja Araabia Ühendemiraatides nii saatkonnad kui ka ettevõtlusorganisatsioonide esindajad. Alles läinud aastal lubasid Soome ja Saudi Araabia valitsused, et edendavad koostööd energeetika teemadel. "Me oleme tegelikult kümme aastat maas oma sisenemisel laheriikide turule," ütles Kallakas.

Aga just laheriikides on praegu raha ja tahtmine saada endale maailma kõige paremad tehnoloogiad. Ning Eestil omakorda on vaja lahendada strateegiline probleem oma kitsa ekspordituruga.

"Meie eelmise aasta koguekspordist 71 protsenti oli Euroopa Liidu turule. Samal ajal, kui Soomes, Rootsis või Leedus on Euroopa Liidu osakaal 50–55 protsenti," rääkis Kallakas. "Meie riigi ülesanne on aidata mitmekesistada neid turge, vaadata Euroopa Liidust välja, et me ei oleks nii sõltuvad Soomest, Rootsist, Saksamaast ja Lätist, sest muidu me oleme liiga kergesti mõjutatavad meie piirkondade arengutest."

Saudi Araabia maailmaleavanemise programm peaks kulmineeruma 2030. aasta Rijadhi EXPO-ga.  Priit Kallakas ütles, et Eesti ettevõtted soovivad selle korraldamises kaasa lüüa. "Ja seesama leping, mida me Saudi Araabiaga teeme, kindlasti toetab meie ettevõtete püüdlusi saada riiklikke lepinguid ja hankevõite," lisas ta.

Kallakase sõnul on valitsuste vahelist kokkulepet vaja ka selleks, et jõuda edaspidi teiste oluliste dokumentideni. Ta tõi näiteks investeeringute kaitse ja topeltmaksustamise vältimise lepingud.

Sotside skeptilisus lepingu sõlmimist enam ei takista

Võrreldes läinud suvega pole muutunud ainult lepingu tekst, vaid ka valitsuse koosseis. Eelmise aasta juulis ütles toona valitsusse kuulunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Riina Sikkut, et Eestil tuleb teha põhimõtteline valik, kuhu oma äridiplomaatias panustada.

"Seni me tõepoolest oleme tegelenud ka Hiina ja Saudi Araabia turgudega. Aga kas nad on võrdväärsed neile turgudele, kuhu sisenemine on lihtsam ja riske on vähem?" küsis Sikkut. "Siin tõepoolest võivad ministeeriumite arvamused lahku minna, ehk kes keskendub rohkem võimalustele, kes riskidele. Ja ka erakondade arvamused võivad lahku minna."

Riina Sikkut ütles, et tema ise suhtub Saudi Araabia turu prioriteetseks nimetamisse skeptiliselt.

"Arvestades seda, et sõbralike demokraatlike riikide turgusid on meil lähemal, kus sisenemisbarjäär on madalam, ma arvan, et Eesti võiks oma pingutust suunata selgemini," sõnas Sikkut toona.

Eesti ja Saudi Araabia vahelise koostööleppe värske versioon laeti eelnõude infosüsteemi samal päeval, kui kaksikliiduga lõppenud valitsuskriis hoo sisse sai.