Kaljulaidil ei ole teadmist, kas seni koos olnud koalitsioon on võimalikku ühist presidendikandidaati arutanud. Küll aga on tema sõnul riigikogu koridorides mitteametlikult arutatud ja spekuleeritud erinevate võimalike presidendikandidaatide üle.

"Seda saab küll kinnitada, et loomulikult riigikogu liikmed, eriti need, kes on pikemat aega poliitikas olnud, näevad, et see on küsimus, mis tuleb aina
lähemale ja eks ikka on spekuleeritud selle üle, kas praegu ametis olev president, kellel on esimene ametiaeg, kas ta soovib teist ametiaega. On neid, kes arvavad, et ei soovi ja on ka neid, kes arvavad, et harva juhtub seda, et president teiseks ametiajaks jääda ei taha," ütles Kaljulaid.

"Taustajuttudes ikka on mõned inimesed veel, kelle puhul seda spekuleeritakse.
Kuigi ma täpselt ei mäleta, kas Andrus Ansip seda on välistanud või mitte, aga teda sageli mainitakse. Pikka aega inimene on olnud peaminister. Tuntud poliitik, veel sellises vanuses, kus võiks poliitikas osaleda küll. Ja vaatamata sellele, et ta on justkui aktiivsest poliitikast taandunud, on teda siiski väga palju kuulda ja näha. Ta annab sageli intervjuusid. Temast on räägitud kui ühest võimalikust inimesest, kes võiks olla sellest ametist huvitatud," rääkis Kaljulaid.

Kaljulaid andis mõista, et arutatud on ka õiguskantsler Ülle Madise üle. "On ju ka põhiseaduslike institutsioonide juhte, kes on ka oma ametit juba kaua pidanud
ja potentsiaalsed võivad mõelda järgmiste väljakutsete peale. Nimesid võib-olla ei nimetaks, aga põhiseaduslikke institutsioone meil väga palju ei ole," lausus Kaljulaid.

ERR küsis Kaljulaidilt ka seda, kas Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonil on pärast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusest välja heitmist võimalikule oma kandidaadile nüüd raskem toetust leida.

"Ma arvan, et presidendivalimistele see mõju ei ole tingimata nii suur, kuna selleks, et presidenti riigikogus valida, on nii või teisiti vaja koalitsiooni piire ületavat kokkulepet erakondade vahel. Presidendivalimistel on määrava tähtsusega kandidaadi küsimus, et kas on kandidaat, kelle taha on valmis koonduma piisavalt riigikogu liikmeid," sõnas Kaljulaid.

Tihti tõuseb teemaks toetus võimalikule presidendikandidaadile ka koalitsioonikõnelustel, kui omavahel arutatakse ametikohtade üle.

"Seda on minevikus olnud. Kas praegusel juhul sellest omavahel Reformierakond Eesti 200 räägivad, seda me ei tea. Aga igal juhul selleks, et presidenti riigikogus valida on vaja suuremat kokkulepet, kui on praegusel koalitsioonil hääli. See sõltub kõige enam kandidaadi persoonist," sõnas Kaljulaid.

Kaljulaid rääkis, et kui näiteks mõnel erakonnal, kes on valitsuses, on soov presidendikandidaadina välja pakkuda inimest, kes on selle erakonnaga seotud,
siis praegusel valitsusel on seda keerulisem teha, sest nende kandepind riigikogus on väga väike ja ka suhtes opositsioonierakondadega on keerulised.