Juriidilise isiku tulumaksu laekus jaanuaris rekordilised 355 miljonit eurot ehk jaanuari laekumise kasv ulatus 185 protsendini.

"Enne maksumäära tõusu jaotasid erasektori ettevõtted detsembris veel madalama maksumääraga kasumit, millelt laekus tulumaks jaanuaris. Enamus sellest oli 20 protsendilise maksumääraga jaotatud kasum," teatas rahandusministeerium esmaspäeval.

Tegevusaladest vedasid jaanuaris jaotatud kasumi tulumaksu laekumist finants- ja kindlustustegevus (57 miljonit eurot), info ja side (52 miljonit eurot), kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (46 miljonit eurot), kaubandus (45 miljonit eurot) ja töötlev tööstus (40 miljonit eurot).

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) jaotatud kasumilt laekus ligi 25 miljonit eurot tulumaksu.

Tulumaksumäära tõus mõjutas ka palgafondi kasvu - osad ettevõtted maksid detsembri töötasu välja detsembris.

"Töötamise registri andmed näitavad, et töökohtade arv ei langenud, kuid töötasuta deklaratsioonide arv suurenes. See mõjutas ka jaanuari sotsiaalmaksu tasumist, mille kasv jäi alla viie protsendi," teatas rahandusministeerium.

Töökohtade arv kasvas võrreldes 2024. aastaga kõige rohkem tervishoiusektoris ja vähenes enim töötlevas tööstuses ja kaubanduses.

Riigieelarvesse laekuv füüsilise isiku tulumaks jaanuaris kasvas, seda mõjutas lisaks palgafondi kasvule positiivselt ka inimeste sissetulekute maksuvaba tulu arvestamise piiri ületamine. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvab jätkuvalt oluliselt kiiremini kui sotsiaalmaks, peamiselt pensionilt arvestatud tulumaksu jaotuse muutuse tõttu, riigi ja kohalike omavalitsuste vahel.

Käibemaksu kasvu toetasid mõõdukad majandusarengud, kuid sõidukite müügilt tasuti jaanuari eest tavapärasest vähem käibemaksu, sest autosid varuti ette juba eelmise aasta lõpus.

Samuti mõjutas jaanuari käibemaksu tasumist soojem talv ja oluliselt madalam elektri börsihind, mistõttu sektori käive ja tasumine aastases võrdluses vähenes.

"Kuigi tarbijad on oma tarbimiskäitumises pigem ettevaatlikud, kasvas jaanuaris jaekaubanduse käive kolm protsenti, mis on viimase kahe aasta suurim tõus," märkis rahandusministeerium. "Piiriülese e-kaubanduse käibemaksu tasumine suurenes aasta algul jõudsalt (üle 50 protsendi), jõudes 10 protsendi osakaalu lähedale kogu käibemaksutulust."

Tegevusaladest vedas jaanuaris käibemaksu tasumise tõusu ehitussektor, kus oli märgata elavnemist ja müügikäivete tugevat kasvu eelmise aastaga võrreldes.

Alkoholiaktsiisi tasumine oli võrreldes aasta varasema jaanuariga madalam, tubaka- ja kütuseaktsiisi laekumine oli kõrgem. Alkoholiaktsiisi laekus vähem suure varumise tõttu 2024. aasta lõpus ning jaanuari langus tulenes varude realiseerimisest.

Kütuseaktsiisi laekumine oli võrreldes eelmise jaanuariga kõrgem. Suurim mõju tasumisele tuli mootorikütuste suuremast deklareerimisest. Diisli deklareerimine oli 20 protsenti kõrgem, samas bensiini deklareerimine oli 10 protsenti madalam. Tarbimist toetab jätkuvalt diisli jaehinna langus.

Tubakaaktsiisi tasumine kasvas aastaga 29,4 protsenti, peamiselt uute maksumärgiste kasutuselevõttu tõttu. Kuna varude realiseerimist jaanuaris ei toimunud, on kasv tõenäoliselt ajutine ega viita pikaajalisele positiivsele trendile.