Gazpromi eelmise aasta netokahjum oli 1,076 triljonit rubla (13,1 miljardit dollarit), mis tähendab, et ettevõtte keskmine kahjum on 251 miljonit dollarit nädalas, 35 miljonit dollarit päevas ja 1,4 miljonit dollarit tunnis.

Vaatamata kogutulude 11-protsendisele kasvule ja gaasiga seotud tulude 14-protsendisele kasvule lõpetas Gazprom aasta 192 miljardi rubla (2,3 miljardi dollari) suuruse müügikahjumiga. Ettevõtte finantsraskusi halvendasid tütarettevõtte Gazprom Nefti aktsiahindade langus ja 25 protsendi võrra tõusnud tulumaksumäär, mis tõi kaasa kõrgemad edasilükkunud maksukohustused.

Gazpromi probleemid algasid juba varem, kui ettevõte teenis 2023. aastal rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite järgi 629 miljardi rubla (7,6 miljardi dollari) suuruse puhaskahjumi, mis oli esimene kahjum 25 aasta jooksul. Ettevõtte püüded säilitada oma positsiooni Euroopa turul olid ebaõnnestunud, gaasi eksport EL-i vähenes järsult. 2023. aastal tarnis Gazprom Euroopasse vaid 32 miljardit kuupmeetrit gaasi, mis on terav kontrast võrreldes aastatel 2018–2019 tarnitud enam kui 180 miljardi kuupmeetri gaasiga aastas.

Jätkuva finantslanguse tõttu on Gazprom sunnitud rakendama kulude kokkuhoiu meetmeid, sealhulgas koondama. 13. jaanuari aruanded näitasid, et ettevõte valmistub koondama oma keskkontorist 1600 töötajat.

Gazpromi languse peamine tegur on Euroopa Liidu otsus vähendada oma sõltuvust Venemaa energiatarnetest pärast sissetungi Ukrainasse. Lisaks on Gazprom katkestatud gaasijuhtme otsetarnetest EL-i pärast seda, kui Ukraina keeldus pikendamast ettevõttega sõlmitud transiidilepingut, mis suurendas veelgi finantsmõju.