Kelle ja mille arvelt me kaitsekulude kasvu katame?

Suuresti ilmselt riigi rahakotist. See tähendab, et peame üle vaatama, kuhu me oma raha kasutame, kusagilt mujalt koomale tõmbama, riigi erinevaid tegevusi üle vaatama – seda me teeme niigi. Ja ilmselt laenu võtma, kas riigina või Euroopa-keskset laenu kasutama. Euroopas on plaanid laenu võtmiseks, 150 miljardit eurot. Selle tingimused on selginemisel, saame seda laenu kasutada või ise laenu võtta.

Millise prognoosi on kaitseväe juhataja andnud: mis on tähtaeg, milleks peame valmis olema? Avalikkuses on räägitud poolest aastast, kahest aastast.

Ma saan nii palju avalikult öelda, et nagu kaitseväe juhataja on avalikult öelnud, mistahes hetkel, kui sõjategevuses Ukrainas tuleb paus, ja paus paistab tulevat ja mingil hetkel see paus on võib-olla pikem, siis Venemaa hakkab oma vägesid nihutama ja see kindlasti suurendab riski nii Baltimaades, Euroopa riikidele, NATO riikidele. See tähendab, et me peame tegema kõike, mida on vaja, nii kiiresti, kui on võimaik.

Milline see ajaperspektiiv siis on?

Ajaperspektiiv on, et rahust edasi aasta-kahe jooksul peab olema kindlasti väga tugevalt valmis.

Kas täna arutatud otsused ja eelnevalt tehtud otsused katavad vajadused nii tähtaegade kui ka relvade osas?

Kui Eesti riik panustab kaitsesse rohkem kui viis protsenti SKP-st, siis sellest üksiti ei pruugi esimestel aastatel, isegi kui kõik hanked õnnestuvad ja kõik relvad õnnestub tellida ja ära tuua, piisata. Nii et me kulutame alguses isegi rohkem, aga ma arvan, et see loob kindlustunde meie inimestele ja annab sõnumi vastastele, et Eesti võtab oma kaitsmist väga tõsiselt esimestest meetritest peale ja on võimeline viima võitlust vastase territooriumile. Aga probleem ei ole Eesti poolel – ükskõik kui palju relvi meil on – kui Putin oma eesmärke ei muuda  ja soovib võtta jõuga riikide suveräänsust ja territooriumi, siis see risk Venemaast on nii Põhjamaades, Baltimaades kui ka kogu Euroopas.

Kas Eesti muudab oma kaitseplaane, arvestades, mis praegu toimub USA-s ja mis on USA presidendi Donald Trumpi plaanid?

Ühendriikide puhul, nii palju kui mina olen kontaktis otsustajatega ja nendega., kes Trumpiga NATO küsimusi hiljuti arutanud on, on sõnum see, et Trump NATO kohustustest ei plaani kuhugi lahkuda, artikkel viite austab, aga ta ootab, et Euroopa panustaks rohkem oma kaitsesse, ja Eesti nii ka teeb.

Ja relvastuse plaanid suuname mujale, et tarnijad pole mitte USA-st, vaid mujalt?

See nüüd on selline asi, mida me ei aruta avalikkuses. Las Vene saatkond teeb oma tööd ikka ise.

Millega peavad arvestama reservväelased ja kogu muu ühiskond, kui me sõjaks või sõja ärahoidmiseks valmistume kiirendatud tempos?

Sama filosoofiaga, millest soomlased on läbi aastate lähtunud – mitte kartma ei pea, vaid valmis peab olema, ja see tähendab, et kogu ühiskond, vabad kodanikud vabas riigis peavad oma vabadust ise hoidma. Igaüks peab selleks valmis olema. Me panustame kaitsesse rohkem, tellime relvi rohkem, aga ilma vabade kodanike, kaitseliidu, ettevõtjate, inimeste panuseta seda ei jõua teha. Nii et me peame seda koos tegema.