EL-i täitevvõim tegi ettepaneku lubada liikmesriikidel järgmise nelja aasta jooksul suurendada kaitsekulutusi kuni 1,5 protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist (SKP) aastas. Meede võib kaitsekulutusteks vabastada kuni 650 miljardit eurot, kui kõik riigid osalevad.

Komisjon on aga võtnud kindla joone, millised tegevused kvalifitseeruvad kaitseinvesteeringuteks. Komisjon lükkas näiteks tagasi Hispaania ettepaneku laiendada meedet kliimaga seotud kodanikukaitse või üldiste küberjulgeolekuga seotud investeeringutele.

Kuigi meede pakub enneolematut eelarvepaindlikkust, kavatseb komisjon vältida kaitsekulutuste laiaulatuslikku ümbertõlgendamist, nagu juhtus Euroopa rohelise kokkuleppega, kui kõikvõimalikud projektid liigitati ümber "keskkonnasäästlikeks".

"Peame vältima n-ö kaitsepesu, et kõik muutuks järsku "kaitseks"," ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis teisipäeval ajakirjanikele.

Otsus tehti pärast julgeolekuolukorra pingestumist seoses Venemaa täiemahulisega sissetungi Ukrainasse ja USA välispoliitiliste prioriteetide muutumisega. Kui Ida-Euroopa riigid on juba suurendanud sõjalisi investeeringuid, siis rindejoonest kaugemal asuvad riigid, nagu Hispaania ja Itaalia, on olnud tõrksamad vahendite ümbersuunamisel kaitsesse.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez väitis eelmisel nädalal, et kaitsekulutused peaksid hõlmama laiemaid tsiviilkaitsekulusid, sealhulgas küberjulgeoleku ja kliimaga seotud hädaolukordadele reageerimist. Komisjon on aga sellise lähenemisviisi välistanud. Selle asemel hõlmab meetme raamistik kulutusi sõdurite palkadele, sõjalisele väljaõppele, varustusele, infrastruktuurile ja mõnele kahesuguse kasutusega küberjulgeolekualgatustele.

Majandusvolinik rõhutas ka, et see meede on vaid ajutine ajapikendus. Kuigi see annab liikmesriikidele kohese eelarveruumi ja aitab leevendada lühiajalist majandussurvet, peab Euroopa peab valmistuma kaitsekulutuste püsivaks suurendamiseks, hoiatas Dombrovskis. "Päeva lõpuks peame jõudma struktuurselt kõrgema kaitsekulutuste tasemeni, mis eeldab kulude poole ümberkalibreerimist või täiendavaid uusi meetmeid."

Komisjon soovib, et EL-i valitsused otsustaksid aprilli lõpuks, kas aktiveerida erakorraline klausel, lootuses, et poliitika jõustub enne suvevaheaega. Iga riik säilitab siiski autonoomia oma lõpliku otsuse tegemisel.