Iisraeli armee teatas kolmapäeval, et alustas Gaza sektoris ulatuslike õhulöökide andmise järel maismaaoperatsioone.

"Viimase 24 tunni jooksul on IDF (Iisraeli sõjavägi) alustanud sihitud maismaaoperatsioone Gaza sektori kesk- ja lõunaosas, et laiendada julgeolekuperimeetrit ja luua osaline puhver sektori põhja- ja lõunaosa vahele," seisis armee avalduses, mille kohaselt on väed laiendanud muu hulgas kohalolekut Netzarimi koridoris.

Uuendatud maismaaoperatsioonid toimusid päev pärast seda, kui Iisraeli õhurünnakutes hukkus üle 400 palestiinlase. Tegemist oli ühe ohvriterohkeima episoodiga pärast konflikti algust, mis omakorda lõpetas alates jaanuarist kehtinud relvarahu.

Iisraeli rünnakus hukkus ka ÜRO töötaja

ÜRO teatas kolmapäeval, et Gaza keskosas hukkus lõhkekeha rünnakus üks selle töötaja. ÜRO teatel suri töötaja, kui ÜRO hoonet tabas lõhkeseadeldis.

Väidetavalt sai rünnakus viga vähemalt viis inimest.

ÜRO allikas ütles varem AFP-le, et rünnakus ÜRO hoonele Gazas hukkus kaks inimest. Üks hukkunutest oli ÜRO töötaja.

Äärmusorganisatsiooni Hamas kontrolli all olev Gaza tervishoiuministeerium teatas samuti varem kolmapäeval, et Iisraeli rünnakus Gaza keskosas hukkus üks välismaalasest ÜRO töötaja.

Iisraeli sõjavägi eitas Gazas asuva ÜRO hoone ründamist.

ÜRO peasekretär mõistis kolmapäeval hukka rünnakud ÜRO töötajate vastu ja lisas oma pressiesindaja avalduses, et kõik Iisraeli Gaza rünnaku osapooled teadsid, kus ÜRO hooned asuvad.

"Peasekretär oli sügavalt kurb ja šokeeritud, kui sai teada ÜRO projektiteenuste büroo töötaja surmast, kui kaks ÜRO külalistemaja Deir al Balahis said tabamuse," kirjutas peasekretäri Antonio Guterrese pressiesindaja.

"Kõigi ÜRO ruumide asukohad on konflikti osapooltele teada, nad on rahvusvahelise õigusega kohustatud neid kaitsma ja säilitama nende absoluutse puutumatuse," seisis avalduses.

Peasekretär lisas, et alates 2023. aasta 7. oktoobrist on Gazas tapetud vähemalt 280 ÜRO töötajat.

Jaanuarist kehtima hakanud vaherahu sai lõpu

Jaanuarist kehtima hakanud habras vaherahu sai teisipäeval lõpu.

Iisrael ja Hamas süüdistavad teineteist vaherahu rikkumises. Ajutine vaherahu andis 2,3 miljonile Gaza elanikule hingetõmbeaega pärast 17 kuud kestnud sõda, mis on muutnud enklaavi rusudeks ja sundinud enamikku selle elanikkonnast evakueeruma.

Palestiina tervishoiuasutused väidavad, et Iisraeli kampaania on Gazas tapnud üle 49 000 inimese ning põhjustanud humanitaarkriisi.

Iisrael on süüdistanud Hamasi Palestiina tsiviilelanike inimkilbina kasutamises. Hamas eitab seda ja süüdistab Iisraeli valimatutes pommirünnakutes.

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu otsus pommirünnakuid jätkata vallandas Iisraelis protestid, kuna Gazas on endiselt kinni 59 pantvangi, kellest 24 arvatakse olevat veel elus.

Varem kolmapäeval viskas Iisraeli armee Gaza sektori põhja- ja lõunaossa lendlehti, andes enklaavi elanikele taas korralduse oma kodudest evakueerida.

Kaitseminister Israel Katz tegi videoavalduse, milles hoiatas Gaza elanikke, et peagi algab evakueerimine lahingutsoonidest.

Ta ütles, et õhurünnakud on ainult esimene samm ja kui pantvange ei vabastata, "tegutseb Iisrael jõuga, mida te pole veel näinud".

Lääneriigid mõistsid vägivalla jätkumise hukka

Lääneriigid mõistsid vägivalla jätkumise hukka, sealhulgas Prantsusmaa ja Saksamaa, samuti relvarahuläbirääkimistel vahendajatena tegutsenud Katar ja Egiptus.

Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas ütles kolmapäeval Iisraeli välisministrile Gideon Saarile, et olukord Gazas on vastuvõetamatu.

"Iisraeli rünnakute jätkamine Gaza vastu on äärmiselt ohtlik samm, mis suurendab niigi kohutavale humanitaarolukorda veelgi," ütles Kallas.

USA suursaadiku kohusetäitja ÜRO juures Dorothy Shea ütles aga teisipäeval, et vaenutegevuse taasalustamises lasub süü ainult Hamasil.