Esimestel lahinglaskmistel täna avatud soomusmanöövri laskeväljal mahtus kõrvuti kolm jalaväe lahingumasinat ehk rühm. Palju rohkem laskevälja suurus ei võimalda. Samas - meie maastik ei võimalda reaalselt ka kompaniid ehk 14 masinat formatsiooni võtta.

"Põhjus on selles, et Eestis on maastik üpris kinnine. Ja teede ääres meil on märjemad alad, eurokraavid. Et pigem nagu kompanii suurust formatsiooni me kuskil sisse ei võta," rääkis Scoutspataljoni rühmaülem nooremleitnant Tiit Schilf.

Scoutspataljon on aastaid lahinglaskmisi teinud Lätis Adažis, kus laskeväli on oluliselt suurem, Lätis sai manööverdada kaks kompaniid ehk 28 lahingumasinat. Võrdluseks - uuel laskeväljal oli täna kolm, võimalik on mahutada ka kaheksa ehk kaks rühma, ütleb Scoutspataljoni ülem. Kuid Lätis laskmise ajad on möödas.

"Seal kahjuks lihtsalt ei ole enam ruumi. Kuna on Läti kohalikud üksused, liitlasüksused ja sellest tulenevalt see laskeväli, mis täna avati, on väga suureks abiks," ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Ranno Raudsik.

6,2 miljonit eurot NATO raha maksis laskeväli, mida hakati ette valmistama 2017-ndal aastal ja mille ehitamiseks töövõtjal Taristonil oli aasta. Laskeväli on 500 hektarit suur. Keskpolügonile planeerib kaitseinvesteeringute keskus veel kaks pardarelvade lasketiiru. Rohkem keskpolügonil ruumi ei ole.

"Kuna laskmistel kasutatavad relvad - nende ohualad on nii suured, et kõikide nende laskeväljade rajamisel peab arvestama sellega, et nad ei jääks ohualadesse," ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

Kolmapäeval ei kasutatud laskmistel veel liikuvaid sihtmärke, mis on samuti uus asi - seni sai nende laskmist harjutada simulaatoril. Järgneva kahe nädala jooksul proovivad harjutusvälja liitlased oma relvasüsteemide, kaasaarvatud tankidega. Vabu päevi laskeväljadel suurt pole.