Eelmise aasta lõpus Põlva Maarja koguduses tööle asunud õpetaja Robert Bunder leidis, et vanad kirikuraamatud vajasid edasiseks säilitamiseks juba spetsialisti kätt ja nii otsustati, et parim võimalus nende hoiustamiseks oleks need kinkida rahvusarhiivile.

Kui eelmise sajandi 1940. aastal oli arhiivi jaoks vaja seinasuurust kappi, siis nüüd oleks ruumi raamatute säilitamiseks vaja palju rohkem. Seejuures peavad tingimused tagama vanade dokumentide säilimise.

"Kui ma Põlvasse vaimulikuks tulin, siis peagi selgus, et meil tegelikult puudub võimekus, et hallata ja hoida arhiivimaterjali enda käsutuses. Kuna see on tegelikult meie rahva ühine ajalugu, siis ma palusin konkreetselt abi kõigepealt konsistooriumi arhiivist ja seejärel rahvusarhiivist, et äkki neil on paremad tingimused ja võimalused seda ajalugu hoida. Läkski hästi, et üheskoos saime need hoiule anda sinna, kus on kõige paremad tingimused olemas, et see ajalugu säiliks ja oleks ka tulevastel põlvedel kasutada," selgitas Bunder.

Konsistooriumi arhiiv asub Tallinnas Toompeal. Arhivaar Janis Tobreluts näitas "Aktuaalsele kaamerale" sealseid varasid. Näiteks üks väliseestlaste kirikuraamat algab 1944. aasta suurpõgenemisega ja paadis sündinud lapse sünni sissekandega. Samast raamatust leiab sõjaeelse peaministri Jüri Uluotsa surma sissekande.

Väärtuslik ajaloopärand tuleb kindlasti säilitada ja vajadusel tulevikus kokku koguda.

"Üldiselt on kogudused siiamaani päris hästi hakkama saanud kirikuraamatute hoidmisega. Aga perspektiivis, et need vanemad ja väärtuslikumad säilikud saaksid kokku koondatud ühte kohta, et oleks siis üks kiriklik arhiiv, näiteks EELK konsistooriumi arhiiv, mida võiks laiendada või kui kirik ei suuda ise nende raamatute haldamisega hakkama saada, siis need arhiivid üle anda rahvusarhiivile," rääkis Tobreluts.

Kirik ei ole veel kujundanud seisukohta, kas nad eelistaksid ise sellist arhiivi hallata või eelistaksid selle üleandmist riigile.