Oluline neljapäeval, 20. märtsil kell 19.45:

- Zelenski: Venemaa ründab endiselt Ukraina energiataristut;

- Lääne luureandmed: Ukraina väed Kurskis ei ole ümber piiratud;

- Kallas: viis miljardit eurot Ukrainale laskemoona jaoks on EL-i realistlik eesmärk;

- Saraatovi oblastis põleb Ukraina rünnaku tõttu lennuväli;

- Kropõvnõtskõi linna tabas ulatuslik droonirünnak;

- Kallas tervitas Trumpi lubadust aidata Ukrainat õhutõrjega;

- USA jätkab kaitsealaste luureandmete jagamist Ukrainaga;

- Kreml: Vene ja USA ametnike kõnelused toimuvad esmaspäeval Ar-Riyadis;

- Zelenski sõnul on Ukraina saanud veel mitu hävitajat F-16.

Zelenski: Venemaa ründab endiselt Ukraina energiataristut

President Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval Euroopa Liidu liidritele, et Venemaa jätkab rünnakuid Ukraina energiasüsteemi vastu, ehkki diktaator Vladimir Putin lubas USA presidendile Donald Trumpile rünnakud peatada.

"Eile õhtul tabas järjekordne Venemaa rünnak meie energiataristut. Me kogeme Ukrainas seda iga päev ja öö. Ja hoolimata Putini sõnadest, et ta olevat valmis rünnakud peatama, ei ole midagi muutunud," ütles Zelenski videokõnes EL-i tippkohtumisele.

Moskva peab lõpetama tarbetud nõudmised, mis pikendavad sõda, ütles Zelenski ja kutsus säilitama Venemaale kehtestatud sanktsioone, kuni tema väed hakkavad Ukrainast lahkuma.

"Putin peab lõpetama tarbetute nõudmiste esitamise, mis üksnes pikendavad sõda, ja hakkama täitma maailmale antud lubadusi," sõnas Zelenski. "Sanktsioonid peavad jääma, kuni Venemaa alustab meie maalt tagasitõmbumist ja kompenseerib täielikult agressiooniga tekitatud kahjud."

Ta kutsus maailma üles jätkama Putini survestamist. "Üks hetk annavad nad sõna ja paar tundi hiljem ei tähenda see absoluutselt mitte midagi."

NATO liikmesuse välistamist Ukrainale nimetas Zelenski suureks kingituseks Venemaale.

NATO-l on 32 liiget üle Euroopa ja Põhja-Ameerika – algsed 12 asutajat ja 20 riiki, kes on liitunud alates 1949. aastast. Venemaa on pikka aega vastu seisnud Ukraina liikmeks saamise ideele, kartes, et see toob NATO väed Vene piirile liiga lähedale. Kuid 2008. aastal ütles allianss, et Ukraina võib liiduga kunagi liituda.

Zelenski sõnas ka, et Krimm on Ukraina poolsaar, ning et ta keeldub selles küsimuses järeleandmisi tegemast.

Ta lisas, et on rääkinud USA presidendi Donald Trumpiga ukrainlaste armastusest Krimmi vastu, rõhutades, et see on tema riigi lahutamatu osa.

Lääne luureandmed: Ukraina väed Kurskis ei ole ümber piiratud

USA ja Euroopa luureandmed on vastuolus USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini väidetega Ukraina vägede väidetava ümberpiiramise kohta Venemaa Kurski oblastis, teatas Reuters, viidates seni avaldamata allikatele.

Trump on korduvalt väitnud, et Ukraina sõdurid Kurski oblastis on ümber piiratud. Moskva väed alustasid hiljuti piirkonnas vasturünnakut Ukraina vägedele.

Ukraina on eitanud oma vägede ümberpiiramist, kuid tunnistas Sudža linnast taganemist.

Reutersiga vestelnud allikate sõnul andsid USA luureagentuurid, sealhulgas CIA Valgele Majale teada, et kuigi Ukraina väed seisavad silmitsi Venemaa vägede intensiivse survega, ei ole nad ümber piiratud.

Vaatamata nendele hinnangutele on Trump jätkuvalt väitnud vastupidist.

Ukraina alustas piiriülest sissetungi Kurski oblastisse 2024. aasta augustis, vallutades esialgu umbes 1300 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumist.

Venemaa väed, mida toetavad ka Põhja-Korea sõdurid, asusid selle kuu alguses vasturünnakule. Venemaa edusammud vasturünnakul langesid kokku sellega, et USA peatas ajutiselt Ukrainale sõjalise abi ja luureandmete jagamise. 11. märtsil taastas Ühendriik sõjalise abi ja luureandmete jagamise.

Trump tegi oma kommentaarid ümberpiiramise kohta enne teisipäeval toimunud telefonikõnet Putiniga.

Kõne ajal Trumpiga keeldus Putin taas täielikku relvarahu sõlmimast, kuid nõustus energiainfrastruktuuri löökide peatamisega 30 päevaks.

USA endine riikliku julgeoleku nõunik John Bolton kritiseeris intervjuus väljaandele The Kyiv Independent Trumpi lähenemist sõjale, väites, et geopoliitiliste või moraalsete tegurite arvestamise asemel kujundab Trump USA poliitikat Venemaa suhtes läbi oma isikliku suhte Putiniga.

Kallas: viis miljardit eurot Ukrainale laskemoona jaoks on EL-i realistlik eesmärk

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas rääkis, et Euroopa Liit töötab selle nimel, et anda Ukrainale laskemoona jaoks viis miljardit eurot, kuna palju suurema – 40 miljardi euro suuruse – paketi osas puudub veel üksmeel.

EL-i tippkohtumise eel Brüsselis ajakirjanikega rääkides nimetas Kallas viie miljardi euro suurust osamakset realistlikuks plaaniks, mis on praegu arutlusel.

Vaatamata sellele, et Kallas ütles selle nädala alguses, et 40 miljardi euro suurusel osamaksel on EL-i liikmete seas lai poliitiline toetus, on mõned riigid, nagu Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania, endiselt kõhklevad.

Viie miljardi euro suurust summat kahe miljoni suurekaliibrilise laskemoona ostmiseks peetakse aga esimeseks sammuks, mida on võimalik saavutada enne võimalikku konsensust suurema toetuse osas.

EL-i ametnikud on arutanud viise, kuidas suuremat toetuspaketti edasi viia, sealhulgas viise, kuidas vältida bloki kõige Venemaa-sõbralikuma riigi Ungari tõenäolist vetot.

Osamaksed peaksid põhinema iga liikmesriigi rahvamajanduse kogutulul (RKTI), kuid sellest punktist on saanud aruteludel peamine vaidluskoht.

"Mõned riigid on teinud rohkem ja mõnel riigid on suuremad majandused," ütles Kallas.

Mõned EL-i väiksemad liikmesriigid, nagu näiteks Taani, Eesti, Leedu või Läti, on panustanud Ukraina toetamiseks tunduvalt suurema osa oma riiklikust sisemajanduse koguproduktist (SKP) kui mõned suuremad majandused, nagu Prantsusmaa, Hispaania või Itaalia.

"Lühiajalises perspektiivis peame Ukrainat toetama ja on täiesti ilmne, et Ukraina vajab meie sõjalist abi. Ukraina vajab laskemoona, kaugmaarakette ja me oleme valmis seda pakkuma," ütles Leedu president Gitanas Nauseda pärast tippkohtumisele saabumist.

Euroopa liidrid kogunesid kahepäevasele tippkohtumisele Brüsselisse, et arutada toetust Ukrainale ja võimalusi kaitsekulutuste suurendamiseks. Ukraina president Volodõmõr Zelenski peab tippkohtumisel veebikõne.

Saraatovi oblastis põleb Ukraina rünnaku tõttu lennuväli

Saraatovi oblasti kuberner Roman Busargin teatas, et Saratovi ja Engelsi linna tabas kõigi aegade suurim droonirünnak. Venemaa Telegrami kanalid teatasid, et pärast rünnakut puhkes tulekahju Engelsi sõjaväelennuväljal. 

Telegrami kanal Mash teatas, et neljapäeva varahommikul oli kuulda vähemalt nelja plahvatust. Engelsi ja Saraatovi lähistel asub Engels-2 sõjaväelennuväli, kus asuvad strateegilised pommitajad, mis tulistavad rakette Ukrainasse. Telegrami kanal Astra teatas, et lennubaasi lähedal toimusid plahvatused. 

Vene Telegrami kanalid teatasid, et Ukraina rünnak võis tabada sõjaväelennuvälja lähedal asuvat laskemoonaladu, kus hoiti rakette. Võimud evakueerivad lähedalasuvatest küladest inimesi.

Venemaa Telegrami kanalid teatasid varem, et ööl vastu neljapäeva ründasid droonid Saraatovi oblastis asuvat naftarajatist, vahendas Ukrainska Pravda. 

While Russia was attacking Ukrainian civilians, Ukraine hit russian strategic aviation base in Engels, near Saratov, the home of russian Tu-95, Tu-160, and Tu-22 bombers russia uses to strike Ukraine and ton blackmail the West. https://t.co/9v5tZB1TAL pic.twitter.com/AB9Z87egcV

— Sergej Sumlenny, LL.M (@sumlenny) March 20, 2025

Ukrainian Defense Forces executed a precise strike last night on the well-known airfield in Engels, potentially destroying a significant stockpile of Russian missiles and fuel. Russian sources report that the explosion was so powerful it scattered debris up to 5 kilometers away.… pic.twitter.com/QrG2lNMtUr

— WarTranslated (@wartranslated) March 20, 2025

Saraatovi oblastis asuv Engels paikneb Ukrainast umbes 800 kilomeetri kaugusel.

Kropõvnõtskõi linna tabas ulatuslik droonirünnak

Kirovohradi oblasti administratsioon teatas, et Kropõvnõtskõi linna tabas ulatuslik droonirünnak. Võimud teatasid, et rünnakus sai kahjustada mitu hoonet. Vigastada sai kaheksa inimest, sealhulgas laps, vahendas Ukrainska Pravda.

Kallas tervitas Trumpi lubadust aidata Ukrainat õhutõrjega

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas tervitas neljapäeval USA vabariikliku presidendi Donald Trumpi nõusolekut aidata Ukrainal leida täiendavaid õhutõrjesüsteeme, seal hulgas Euroopast.

"Ma tervitan väga president Trumpi teadet, et USA püüab leida Ukrainale täiendavat õhutõrjet," ütles Kallas Brüsselisse Euroopa Liidu tippkohtumisele saabudes.

USA jätkab kaitsealaste luureandmete jagamist Ukrainaga

"Ukrainaga kaitsealaste luureandmete jagamine jätkub," ütles kolmapäeval Valge Maja pressiesindaja Caroline Leavitt.

Leavitt tegi avalduse vastuseks ajakirjanike küsimustele, kas selline toetusvorm jääb püsima pärast seda, kui Venemaa juht kutsus Trumpi teisipäevasel vestlusel üles seda lõpetama.

President Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, et liitlased peavad suurendama abi Ukrainale ja mitte andma järele Vene diktaatori Vladimir Putini nõudmisele lõpetada sõjaline ja luuretoetus.

Trump ise ütles kolmapäeval, et tal oli oma Ukraina ametivenna Zelenskiga väga hea telefonivestlus ja läbirääkimised relvarahu sõlmimiseks Venemaaga edenevad jõudsalt.

Zelenski sõnul on Ukraina saanud veel mitu hävitajat F-16

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, et riik on saanud veel mitu hävitajat F-16.

"Ukrainasse on tulnud mitu hävitajat F-16. Ma ei hakka teile ütlema, kui palju," sõnas Zelenski ajakirjanikele.

Kreml: Vene ja USA ametnike kõnelused toimuvad esmaspäeval Ar-Riyadis

Venemaa ja USA ametnike kõnelused peetakse esmaspäeval Saudi Araabias, ütles president Vladimir Putini nõunik Juri Ušakov neljapäeval.

"Need konsultatsioonid leiavad aset esmaspäeval, 24. märtsil Ar-Riyadis," ütles Ušakov.

"Venemaa poolelt võtavad osa senati rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees Grigori Karassin ja luureteenistuse FSB juhi nõunik Sergei Besseda."

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1400 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 899 470 (võrdlus eelmise päevaga +1400);

- tankid 10 377 (+13);

- jalaväe lahingumasinad 21 561 (+38);

- suurtükisüsteemid 24 747 (+43);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1322 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1110 (+3);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 29 895 (+179);

- tiibraketid 3121 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 41 094 (+91);

- eritehnika 3780 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.