Juba 13. sajandist alates on selle Karja kiriku roosaknast langev päikesevalgus just märtsikuu keskel valgustanud kindlal kellaajal vastasseinas olevat püha Katariina skulptuurigruppi. Ja kuna roosaken sai eelmisel aastal uued värvilised vitraažid, oli tänavu värvidemäng eriti uhke.

"Kui natuke varem, märtsi alguses tulla siia vaatama, siis päike on veel madalamal ja ta ei valgusta alumist osa. Ja kui on juba mitu päeva või nädal üle läinud, siis ta ei valgusta ülemist osa, sest päike käib kõrgemalt. Aga märtsi keskel, 13. kuni 15. märtsil see valgus langeb täpselt läbi selle roosakna. Üheksa tegelast on seal kokku ja kõik need tegelased on siis seal erinevates värvides," kirjeldas EELK Karja koguduse õpetaja Veiko Vihuri.

Kas roosakna tegemine just sellesse kohta ja selle skulptuuri paigutamine just praegusesse kohta oli juba kirikumeistrite taotlus, et valgusmäng skulptuurile jõuaks või on see puhas juhus, sellele kindlat selgitust pole.

"Selliseid müstilist laadi asju on ju küll Karja kirikus. Kas või skulpturaalne rikkus, rikkalik skulpturaalne dekoor umbes 13. sajandi lõpust või 14. sajandi algusest, mis ei kordu ju kuskil mujal. Katsu sa sellele head seletust leida. Ja see, et niivõrd võimas kiriku dekoor satub kokku läbi värvilise klaasi tuleva valgusega, summeerub justnimelt selliseks vaatemänguks, mida tõesti vaadatakse, mis on kuulus ja mis on kindlasti müstilise maiguga," rääkis kunstiajaloolane Juhan Kilumets.

Ja veel, näiteks kiriku küljeaken mängib samal ajal oma värvidega altaril. Mingil hetkel värvub näiteks ristilöödud Jeesus Kristus siniseks ja tema rist aga mõne aja pärast juba veripunaseks.

Kui aasta pärast on päikeseline märts, saab seda värvidemängu jälle näha.