Põhja-Dakota vandekohus leidis, et Greenpeace on vastutav laimamise, rikkumiste ja vandenõu korraldamise eest. Kohtuasja keskmes on Texase energiafirma Energy Transfer, mis haldab torujuhet Dakota Access Pipeline. See torujuhe veab naftat Põhja-Dakotast Illinoisi rafineerimistehastesse, vahendas The Times.

Greenpeace ise lubas otsuse edasi kaevata. "See võitlus pole veel lõppenud," ütles keskkonnaorganisatsiooni õigusnõunik Deepa Padmanabha. 

Greenpeace aga hoiatas enne kohtuotsust, et hiigeltrahv võib kaasa tuua keskkonnaorganisatsiooni tegevuse lõpetamise USA-s. Padmanabha ei kommenteerinud organisatsiooni tulevikku, kuid lubas, et selle ei töö ei lõpe kunagi. 

Kohtuprotsessi ajal ütlesid Greenpeace'i advokaadid, et nende vastu esitatud hagi on naeruväärne ja nende roll protestides polnud suur. 

Kõnealuse torujuhtme ehitus algas 2016. aastal ning see kulgeb läbi Standing Rocki reservaadi maade ja pühapaikade. Põlisrahvad nägid torujuhtmes ohtu keskkonnale ning ei toetanud selle ehitamist. Energiafirma aga teatas, et torujuhe loob juurde töökohti.

Siuu hõim ja selle toetajad hakkasid siis torujuhtme vastu protestima. Vastasseis läks pingeliseks ning võimud vahistasid sadu protestijaid. Torujuhe sai siiski valmis, kuid Standing Rocki kogukond üritab seda endiselt kinni panna. 

Energiafirma esindaja Trey Cox ütles kohtule, et keskkonnaorganisatsioon rahastas protestijaid ja julgustas neid oma tegevust jätkama. Cox ütles, et keskkonnaorganisatsioon kahjustas energiafirma mainet ja see läks ettevõttele maksma 340 miljonit dollarit. 

"Greenpeace võttis väikese, organiseerimata kohaliku probleemi ja kasutas seda ära toru sulgemiseks ja oma ise tegevuskava edendamiseks. Nad arvasid, et ei jää kunagi vahele," ütles Cox. 

Greenpeace samas teatas, et kohtuotsus pole kooskõlas Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimese parandusega. See näeb ette usuvabaduse, sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse ja rahumeelsete kogunemiste vabaduse USA-s. Samuti leiab keskkonnaorganisatsioon, et viimane otsus kahjustab aktivistide tegevust. 

Energy Transferi kaasasutaja Kelcy Warren aga ütles, et tegemist oli põhimõttelise küsimusega. "Me peame enda eest seisma," ütles Warren. Ta ise andis Donald Trumpi valimiskampaaniale viis miljonit dollarit. Warren rääkis, et Greenpeace lõi tema firmast vale kuvandi. 

Energiafirmale avaldas veel toetust ka Põhja-Dakota osariigi endine kuberner Doug Burgum. Viimane on Trumpi lähedane liitlane ja on nüüd USA siseminister. 

USA siseministri ülesandeks on vastutada föderaalmaade ja loodusvarade haldamise eest. Burgum teatas, et viimane kohtuotsus oli õiglane ja asjakohane. 

Mitmed valitsusvälised organisatsioonid mõistsid aga viimase kohtuotsuse hukka. Kliimamuutuste vastu võitleva organisatsiooni 350.org liider Anne Jellema rääkis, et viimane kohtuotsus saadab vale sõnumi. Tema sõnul kasutavad fossiilkütuste hiiglased kohtuid enda huvide ära, et siis vaigistada ja laostada need, kes võitlevad planeedi hävitamise vastu. 

"Kohtuotsus pole ainult rünnak Greenpeace'i vastu, see on rünnak kogu kliimaliikumise vastu," rääkis Jellema. 

Ka keskkonnaorganisatsiooni Euroopa Maasõbrad (Friends of the Earth Europe) juht Matilda Flemming on jahmunud. 

"Meie demokraatiat ohustavad suurkorporatsioonid ja omakasupüüdlikud poliitikud ohustavad kogu maailmas protestimise õigust," rääkis Flemming.