"AK. Nädal": kas lisaraha on piisav, et täita kaitseväe vajadused?
Valitsus kinnitas teisipäeval, et kaitsekulud tõusevad juba järgmisel aastal vähemalt viie protsendini SKP-st. "AK. Nädal" uuris, kas sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuva lisarahaga on võimalik ka tegelikult täita kaitseväe vajadusi.
Nädala alguses kaitsekulude tõstmisest teatanud valitsuse pressikonverentsil kumas läbi, et ohuhinnang on jõudnud punkti, kus kaitseväe juhataja palutu täidetakse esimest korda täielikult. Edasi lükata ei anna enam midagi.
"Seni on kõik kaitseväe sõjalised nõuanded, mis mina olen andnud, valitsus kuulda võtnud ja otsinud ka lahendusi nende täitmiseks. Jutt sellest protsendist on nii-öelda indikatiivne, sellepärast et mina ei räägi protsentidest. Ma räägin võimetest, mis on vaja, kuhu peale tehakse arvutused, kui palju see maksab," ütles kaitseväe juhataja Andrus Merilo.
Praegused arvutused näitavad, et vajalikeks võimearendusteks peavad kaitsekulud juba järgmisel aastal tõusma vähemalt viie protsendini SKP-st. Mõnel aastal on kulutused tõenäoliselt veelgi kõrgemad.
"Kaitseväe arengus, mina näen, me olemegi jõudnud sinna, kus on tegemisel kõige ressursimahukamad hanked, mis oleme viimase 30 aasta jooksul teinud. Me oleme baasvajadused paika pannad ja ka mõned ressursimahukad hanked. Õhutõrje, õhukaitse, mis on väga kallis, erinevad maaväe manöövervõimed, mereväe võimed, need kõik, mis seni tegemata on olnud, on tegelikult olnud ressursi taga," lausus endine õhuväe ülem Jaak Tarien.
Seega kõik praegu plaanitav käib põhimõtteliselt sama nimekirja alusel, millest on kaitseväes juba mõnda aega räägitud. Merilo peab kõige olulisemaks kihilise õhukaitse arendamist. Selle vajalikkuse on selgeks teinud Ukraina sõda.
"Ukraina on olnud edukas, aga need rünnakud on nii massiivsed, et piisab, et sealt 10–15 protsenti läbi tuleb, et kahju on juba tuntav ja omab mõju ka ühiskonna toimivusele," ütles Merilo.
"Keskmaahange on allkirjastatud ja võimed on tarnimisel. Olen kuulnud ka siseinfot, et mõeldakse pikamaa õhutõrjele. See vajadus tuleb põhiliselt Ukraina sõja õppetundidest, kus väga suurt kahju Ukraina vägedele on teinud need liugpommid," lausus Tarien.
Seetõttu on suurema tähelepanu all ka süvalöökide võimekus, millega saaks kaugelt hävitada nii vastase raketiheitjaid kui ka lennukeid. Venemaa on agressioonisõjast Ukrainas õppinud oma vahendeid kaugemal hoidma, kuid Merilo sõnul peavad teatud süsteemid olema meie rünnakukauguses.
"Miks me süvalöökide võimega alustasime varem, oli see, et see on kiiremini teostatav ja selleks on meil ka väljaõpe saavutanud taseme, kus me suudame neid asju teha, ja me oleme seda korduvalt läbi harjutanud. Õhukaitse on tegelikult kogu aeg olnud ka töös. Täna me juba oleme teinud ära ka hanke keskmaa õhutõrje saabumiseks, mis ka varsti saabub, aga nendest kogustest Ukraina sõjaõppetunni näitel ei piisa – see on täna see aus väljaütlemine," rääkis Merilo.
Kuigi raketid on äärmiselt olulised, siis ei saa ära unustada, mida kõike on vaja ka rünnaku tõhusaks läbiviimiseks. Tarien toob näiteks luureinformatsiooni, mis tekitab olukorrast suure pildi.
"Siis saab kõiki neid võimeid efektiivselt ära kasutada. Näiteks väga suur ressursiraiskamine oleks kaugmaarakette, mis maksavad mitu miljonit, kulutada paarikümnetuhandelise Shahed drooni peale," ütles ta.
Droonivõimekust soovitakse samuti Ukraina sõja õppetunnina arendada. Räägitakse nii FPV-, ründe- kui ka luuredroonidest. Väljaõppevarud saaks kohe soetada, kuid kuna tehnoloogia võib mõnel puhul vananeda lausa päevadega, siis ei ole mõistlik neid väga suurtes kogustes ladudesse ette osta. Samas saaks sõlmida tootmislepinguid kriisiajaks.
"Tuhandete droonide lattu ostmine oleks tõepoolest raiskamine. Kui need on modifitseeritavad elektroonikaga, on võimalik, et mingi esmane varu peaks olema, et need oleksid kasutatavad, aga tähtis on oskusteave," ütles Tarien.
Mereväele ei tähenda lisaraha mitte ainult uusi laevu, vaid tuleb ka üle vaadata, mida saaks teha juba olemasolevate alustega.
Endine mereväe ülem Jüri Saska ütlebki, et esimese sammuna ei tohiks käest lasta miinitõrjelaevu. See pole ainult hästi selgeks õpitud võimekus, vaid ka üks väheseid liitlaspanuseid kodust kaugemal.
Uute laevade ehituse puhul ei soovi ta välja tuua suurust ja hulka, kuid on oluline, et neile saaks peale tõsta erinevaid võimekusi. Alates pealveetõrjerakettidest kuni isegi ehk õhutõrjeni välja. Saska sõnul peab ka merevägi suunama oma pilgu uuele tehnoloogiale.
"Kohalolek eelkõige ja selleks võimelised platvormid. Kahtlemata on seal võimalik, kas just vähendada aluste arvu, aga toetada ja tagada laiemat ulatust igasuguste uute tehnoloogiliste lahendustega, nagu on selleks lendavad droonid või võib-olla ka vee peal sõitvad droonid, erinevad sensorsüsteemid," rääkis Saska.
Uus tehnoloogia võib muuta ka laevade opereerimise lihtsamaks ja pardal ei pea olema enam nii palju inimesi. See aga ei tähenda, et mereväe personal üleüldiselt väheneks, vaid juurde on vaja lihtsalt täiesti teise profiiliga inimesi.
"Ehk suurte musklitega madruseid nii palju tarvis ei ole, küll aga on tarvis võib-olla paksude prillidega poisse, tüdrukuid, kes on palju õppinud ja palju lugenud ja teavad, kus mullid ja nullid juhtmetesse liiguva," lausus Saska.
Võimearendused tähendavad kogu kaitseväes täiendavat väljaõpet ja suuremat personalivajadust. Juba praegu on kaitseväes 500 ametikohta tühjad ja nende täitmisega hakatakse kohe peale. Samuti kavatsetakse muuta ajateenistuse pikkust ja olemust.
"Tänane ajateenistusmudel on ikkagi pea 20 aastat vana, teatud kosmeetiliste muudatustega, ja oli adekvaatne varasemas julgeolekukeskkonnas, kuid enam nüüd ei ole. Ajateenijad ise on mulle öelnud, et tahaksid rohkem panustada reaalselt lahinguvalmidusse," ütles Merilo.
Kaitseväe juhataja sõnul on keerulised ajad muutumas meie jaoks vaikselt ohtlikeks. Samas on selge, et kõrgemad kaitsekulud ei võrdu kohe võimekusega. Tarned võtavad aega, osa mitu aastat.
"Sõltuvalt jälle olukorra muutusest ja tegevustest, mida me näeme Ukrainas – vaherahu, Venemaa erinevad liigutused sõjalises domeenis –, võivad tekkida ka olukorrad, et mõnda asja tuleb kiiremini teha või vastupidi, mõnda asja saame edasi lükata. See on pigem ressursside markeerimine ja ressursside leidmine. Mina kaitseväe juhatajana loomulikult mõtlen, et täiendav ressursivajadus paneb ka ühiskonna surve alla, aga ma ei tohi võtta seda piiranguks," lausus Merilo.
Toimetaja: Marko Tooming