Kui rahandusministeeriumi prognoosi alusel koostatud riigieelarves oodati möödunud aasta valitsemissektori eelarve puudujäägiks kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis statistikaameti teisipäeval avaldatud esialgsete andmete kohaselt kujunes 2024. aasta puudujäägiks 1,7 protsenti.

"Vaatamata sellisele keerulisele majanduskeskkonnale püsis ka eelmise aasta teises pooles tööturg ja palgakasv oodatust kiiremana. See andis mõnevõrra suurema maksulaekumise tulu eelmise aasta lõppu," kirjeldas Lättemäe.

Oma panuse paremasse maksulaekumisse andsid ka tänavused maksutõusud, mis panid osa ettevõtjaid mõningaid kulutusi tegema eelmise aasta lõpus. See aga tähendab, et suur osa maksulaekumist parandavaid tegureid olid ajutised, märkis Lättemäe.

Lättemäe sõnul mängis puudujäägi vähenemises rolli ka kulude kokkuhoid igal valitsussektori tasandil.

"Kui me tööjõuturu paremast olukorrast räägime, siis tõepoolest see on selline püsivam tegur. Kui räägime sellest, et erasektor üritas maksutõusude eel käitumist niimoodi muuta, et vähendada maksude tasumist – makstes dividende eelmise aasta lõpus välja, jaotades palgamakset ühekordset ettepoole, mõningal määral käibemaksu laekumis parandas autode ette ostmine automaksu eel. See kõik on tuleviku arvelt, see ei ole püsiv parem maksulaekumine, mida saaks järgmisel aastal korrata," rääkis Lättemäe.

Eelarves on keeruline prognoosida kaitsekulude planeerimist ja täitumist tulenevalt sellest, millal hanked realiseeruvad. Sellele viitas ka Eesti Panga president Madis Müller.

Ka veel veebruaris arvestas ministeerium möödunud aasta puudujäägiks kaks protsenti, mitte 1,7 protsenti, kuna üks spetsiifiline kaitsekulude komplekt nihutati 2024. aastast aastasse 2023, kirjeldas Lättemäe.

"Osaliselt see maksude ennetav tasumine laekus 2025. aastasse, parandab 2025. aastat. Mis puudutab statistika nihutamist, eriti kaitsekulude osas, siis me ju teame, mis olukord on, mis vajadused on. Siin on statistilise kajastamise küsimus, kas mingi hange õnnestus finantseerida ühel aastal või teisel aastal tegelikult ju ei mõjuta seda, kui palju neid kaitsekulusid on planeeritud või kas need jäävad üle. Kõik vajalikud kulutused tehakse ja seda ei saa ka lugeda püsivalt toimuvaks defitsiidi paranemiseks," rääkis ta.

Eelmise aasta paremast näitajast suurem osa on siiski ühekordne tegur, mis on tuleviku arvelt elamise iseloomuga, kirjeldas ta.

Lättemäe hindas, et ka sel aastal tuleb defitsiit tõenäoliselt väiksem kui prognoositud.

"Tegelikult see maksutõusu eelne käitumise muutus mõjutas mõlemat aastat. Pigem ta tõstis ka käesoleva aasta tulusid kõrgemale ehk käesoleval aastal on ka oodata väiksemat defitsiiti kui me sügisel prognoosisime, sarnastel põhjustel," rääkis Lättemäe.